/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/07/03/12322769t1h840f.jpg)
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eksperdid teatasid esmaspäeval, et kliimamuutustega seotud kuumastressiga on oodata tohutuid muutusi ülemaailmses produktiivsuses ning majanduslikku kahju. Enim kannatavad põllumajandus- ja ehitusvaldkond.
Kuumastress võib ülemaailmsele majandusele aastas maksma minna 2,4 triljonit dollarit (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) hoiatab, et suurimat kahju kannavad maailma vaeseimad riigid Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias. Kahjude väärtus on 2030. aastal võrdväärne 80 miljoni täiskohaga tööga või 2,2 protsendiga kogu maailma töötundidest. Igal aastal kaotatakse ILO raporti andmeil 2,4 triljonit dollarit - seda stsenaariumi korral, kus kliima soojeneb sajandi lõpuks ainult 1,5 kraadi. Üks raporti autoreid, Catherine Saget, ütles: «Võime oodata suuremat ebavõrdsust madala ja kõrge sissetulekuga riikides ning haavataivamate gruppide halvenevaid töötingimusi,»[...] «Nii kinnistub kuumastressi kadudega olemasolev majanduslikult ebasoodne olukord: vaesus, mitteametlik ja haavatav tööstaatus, elatuspõllumajandus ja sotsiaalse toe puudumine.»
ILO raporti definitsiooni kohaselt esineb kuumastress üldiselt 35 kraadist kõrgemal temperatuuril kõrge niiskusega paikades. Liigne kuumus tööl on ametiga kaasnev terviserisk ning võib äärmuslikel juhtudel viia saatusliku kuumarabanduseni. ILO andmete järgi kannatab enim põllumajandussektor, mille osakaal kuumastressile kaotatud töötundidest on 2030. aastaks 60 protsenti. Põllumajanduses töötab 940 miljonit inimest.
Ehitussektori osakaal kaotatud ülemaailmsetest töötundidest on järgmise kümnendi lõpuks 19%. Teised riskialused sektorid on prügivedu, hädaabiteenused, transport, turism ja sport, seda enim Lõuna-Aasia ja Lääne-Aafrika riikides, kus produktiivsuskaod on suurimad - 2030. aastaks umbes 5% töötundidest.
Saget lisas: «Kuumastressi mõju produktiivsusele tööl on tõsine kliimamuutuse tagajärg, mis on üks mitmetest kahjulikest mõjudest nagu muutuvad sajumustrid, tõusev meretase ja bioloogilise mitmekesisuse kadu.»
Uue reaalsusega kohanemiseks kutsub ILO valitsusi, tööandjaid ja töötajaid võtma kasutusele hädavajalikke meetmeid haavataivamate kaitsmiseks. See tähendab piisava infrastruktuuri ja paremate hoiatussüsteemide loomist äärmuslike ilmasündmuste puhuks, paremat rahvusvaheliste tööstandardite rakendamist tööohutuses ning -tervises, et kuumusega seotud ohtudega võidelda.