See vanaema kummutis peituv väärismaterjal on tõhus relv võitluses vähiga

Kulla nanoosakesed kaitsevad ravimimolekule.

FOTO: Axel Killian / PantherMedia / Axel Killian

Kulla nanoosakesed võivad oluliselt parandada vaktsiinide ja vähiravimite tõhusust, väidetakse uues uuringus.

Nanoosakeste kasutamine meditsiinis on viimastel aastakümnetel üha kasvanud. Arstid ja teadlased on aga kõhkleval seisukohal, kuna nende mõju immuunsüsteemile on olnud lõpuni teadmata, vahendab Medical News Today.

Nüüd uurisid teadlased välja, kuidas kulla nanoosakesed suhtlevad B-lümfotsüütide ehk üht liiki valgete verelibledega, mis on väikesed ja kergesti hallatavad. B-lümfotsüüdid vastutavad immuunsüsteemis antikehade tootmise eest, aidates nii võidelda kehale ohtlike patogeenidega nagu näiteks vähirakud.

«Nanoosakesed võivad olla kattena kaitsvaks transpordivahendiks vaktsiinidele ja teistele ravimitele, aidates need toimetada sinna, kus neid on vaja ja kaitsta nii teisi terveid rakke,» ütleb uuringu autor, Genfi ülikooli professor Carole Bourquin. Uurimus avaldati teadusajakirjas ACS Nano.

Vaadati nanoosakeste ja värskelt isoleeritud B-lümfotsüütide vahelist suhtlust. Selgus, millise kujuga nanoosakesed aktiveerisid või tõkestasid immuunvastust. Mitte ükski nanoosakeste tüüp ei põhjustanud kõrvaltoimeid. Külla aga oli erinev nende võimekus immuunsüsteemi aktiveerida.

Parimaid tulemusi andsid polümeeriga kaetud, kerakujulised kullast nanoosakesed. Need olid stabiilsed ega mõjutanud B-rakkude funktsiooni.

Vardakujulised kullaosakesed osutusid immuunvastust hoopis pärssivaks. Teadlased arvavad olevat selle põhjuseks nende suurema raskuse, mille tõttu tõenäoliselt häirus rakumembraanide toimimine.

Vaktsiin peab jõudma B-lümfotsüütideni enne, kui keha jõuab selle eemaldada. Kulla nanoosakeste kasutamine transpordiks võib olla tõhus moodus, et hoida ravimiosakesi hävimast, kuni need liiguvad sihtmärgini.

Tagasi üles