Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Sotsiaalse suhtluse tase võib aidata ennustada vaimsete võimete langust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sotsiaalse suhtluse tase võib aidata arstidel ennustada vaimsete võimete langust ning võib-olla ka dementsust.
Sotsiaalse suhtluse tase võib aidata arstidel ennustada vaimsete võimete langust ning võib-olla ka dementsust. Foto: Shutterstock

Inimeste sotsiaalse suhtluse tase võib aidata arstidel ennustada vaimsete võimete langust ning võib-olla ka dementsust. Uurijad jälgisid kolme aasta jooksul Harvardi aju vananemisuuringute valimist 217 inimest vanuses 63-89, kellel ei ilmnenud kognitiivseid puudujääke.

Iga osaleja täitis küsimustiku, millega hinnati nende sotsiaalse suhtluse taset - kohtumisi pere ja sõpradega, religioosseid tegevusi ja vabatahtlikku tööd. Uurijad mõõtsid ka amüloid-beeta valgu taset iga osaleja ajus. Kõrge amüloid-beeta tase on märk Alzheimeri tõvest. Kuigi varasemalt on juba leitud seoseid sotsiaalse kaasatuse ja kognitiivsete võimete languse vahel, pole vaadatud neid kahte ühes amüloid-beeta valgu tasemega ajus.

Autorid ei leidnud seost sotsiaalse suhtluse ja kognitiivse languse vahel, kuid vaadates neid andmeid koos amüloid-beeta valgu taseme andmetega moodustus muster. Sotsiaalse suhtluse taseme mõju oli oluline nende inimeste puhul, kellel olid ajus kõrgeimad amüloid-beeta valgu tasemed. Kõrge amüloid-beeta valgu taseme gruppi kuuluvatest inimestest esines suurem kognitiivne langus neil, kellel oli madalam sotsiaalse suhtluse tase, võrrelduna sarnase amüloid-beeta valgu tasemega kuid suurema sotsiaalse aktiivsusega inimestega.

Uurijad leidsid ka, et need, kellel olid uuringu alguses madalamad kognitiivsed võimed, muutusid kolme aasta jooksul vähem sotsiaalselt aktiivseks, kuid see polnud huvitaval kombel seotud amüloid-beeta tasemega ajus. 

Kuigi see uuring ning varasemad uuringud viitavad sotsiaalse suhtluse ja kognitiivsete võimete languse suhtele, pole selge, kas vähem suhtlevate inimeste risk on kõrgem või kognitiivne langus suurendab sotsiaalsest suhtlusest eemaletõmbumist. Seos võib olla kahepidine ning inimeseti varieeruda.

Kõrgema amüloid-beeta valgu tasemega inimestel, kes suhtlevad vähem, võib olla suurem kognitiivsete võimete languse risk. Kuna uuringul on aga mitmeid piiranguid (valimi väike suurus, uuringu lühike kestus, küsimustiku esitamine vaid uuringu alguses ja lõpus, kuid mitte vahepeal; veebisuhtluse välja jätmine), vajab teema veel edasist uurimist.

 
Tagasi üles