Leetriepideemia vältimiseks hangib haigekassa 33 500 doosi vaktsiini

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga.

FOTO: Shutterstock

Leetrite epideemilise leviku kõrget riski arvestades otsustas Haigekassa juhatus hankida lisanduvalt 33 500 doosi vaktsiini, millest 28 500 on planeeritud tervishoiutöötajatele. 

Haigekassa juhatus arutas 2. juulil erakorraliselt leetrid-mumps-punetised (MMR) vaktsiini täiendava mahu hankimist leetrite epideemilise leviku tõkestamiseks, kirjutab Med24.

Tänavu on Eestis leetritesse nakatunud 25 inimest. Leetrivaktsiini 80ndatel saanutel ei pruugi olla tekkinud immuunsust, kuna toona ei hoitud temperatuuritundlikke vaktsiine õigetes tingimustes, millega kaasneb vaktsiini riknemine.

Hinnates olukorra aegkriitilisust, leetrite epideemilise leviku kõrget riski ja vaktsineerimise sihtgruppe, otsustas juhatus täiendava koguse MMR vaktsiini lisada haigekassa käesoleva aasta hankeplaani ja rahastada seda haigekassa eelarvest. Sellega luuakse vaktsiini ühekordne varu täiskasvanute vaktsineerimiseks, sihtgrupiks on tervishoiutöötajad ja kontaktsed. Hanke kogumaht on 33500 doosi, millest 28 500 doosi on planeeritud leetritest ohustatud tervishoiuasutuste töötajate, sealhulgas apteekrite ja farmatseutide, vaktsineerimiseks ning 5000 doosi vaktsiini varu moodustamiseks terviseameti juurde kontaktsete koheseks vaktsineerimiseks.

Haigekassa avalike suhete peaspetsialist Vivika Tamra räägib Postimehele, et leetrite epideemilist levikut tõkestades ja vaktsiini paremat kättesaadavust tagades ennetatakse leetritesse haigestumist, haigestumisest tingitud ravi- ja tervishoiukulusid ja pidurdatakse haiguse edasist levikut. Kui tagatakse vaktsineerimine leetrihaigetega kokkupuutunud inimestele ning ebapiisavalt vaktsineeritud tervishoiutöötajatele, samuti apteekritele ja farmatseutidele, on see nii nende enda kui patsientide tervise kaitseks. Vaktsineerides kaitstakse ka seda osa elanikkonnast, kes meditsiinilisel näidustusel end vaktsineerida ei saa.

«Jätkuvalt on olemas tervishoiutöötajate haigestumise risk ning nende kaudu kiire haiguse levik vastuvõtlike inimeste seas. Terviseameti andmetel on Eestis kokku 23 758 tervishoiutöötajat, kellest ligikaudu 14 000 vajaksid vaktsineerimist,» sõnas Tamra. Lisaks arstidele-õdedele-ämmaemandatele puutuvad tervishoiuasutustes haigetega kokku ka ülejäänud asutuse töötajad (nt hooldajad, registratuuri personal, toitlustajad, koristajad jne), samuti apteekrid ja farmatseudid. «Vältimaks haiguse levitamist tervishoiusektori poolt, tuleb kindlustada, et ka tervishoiuasutuste personal oleks leetrite vastu kaitstud.»

«Juhime omalt poolt tähelepanu, et tegemist on haigekassa erakorralise otsusega olukorras, kus otsuste viibimine võib riigis kiiresti viia leetrite epideemiani ning vaktsiinid epideemilise leviku tõkestamiseks puuduvad,» lisas haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. Tema sõnul on oluline jätkata aruteludega ning kokku leppida nakkushaiguste epideemilise leviku riskitasemed ja alused suuremahuliste vaktsiinihangete korralduseks.

Riigihange kuulutatakse välja hiljemalt 15. juulil. Hanke tulemustest teavitatakse augustis. Turu-uuringute põhjal on varaseim võimalik uus tarne 2019. aasta lõpp või 2020. aasta algus. Siis alustatakse tervishoiutöötajate vaktsineerimiseks vaktsiini väljastamisega. Kontaktsetele on võimalik varu eraldada kohe, kui planeeritud riigihange on edukalt läbi viidud ja hankeleping allkirjastatud.

Tagasi üles