Kuumalaine tagajärg: surnukuurides ei jätkunud enam külmakambreid

Kuumalaine Euroopas Foto: Laszlo Balogh/Reuters/Scanpix

Põhja-Euroopa riikide elanikud ootavad praegu pikisilmi vahemereliselt sooja suve, mõtlemata pikaajalise sooja- või kuumalaine halvale tervisemõjule. Kui kolmel järjestikusel päeval ületab temperatuur 27 kraadi, suureneb märgatavalt ka suremus.

Kliimateadlased rõhutavad, et kuumalainetega kaasnevate liigsurmade ja tervisekahjude vähendamiseks tuleb töötada välja hoiatussüsteemid ja tegevusplaanid. Probleemi ja lahenduste arutamiseks kohtuvad täna Tallinnas Eesti, Soome ja Rootsi kliimateadlased.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru meenutas, et 2003. aasta kuumalaine põhjustas Euroopas rohkem kui 70 000 inimese varajase surma. Kuumalaine järel ütlesid kliimateadlased, et sellised kuumalained esinevad kord tuhande aasta jooksul. Mõni päev tagasi, seega kõigest 16 aastat hiljem, registreeriti aga Prantsusmaal uus kuumarekord: 45,9 kraadi. Ka mitmel pool mujal Euroopas tõusis õhutemperatuur 40 kraadini või üle selle.

«Eesti õhutemperatuur sellise kõrguseni õnneks ei tõuse. Viimati andis Eesti ilmateenistus kuumahoiatuse juuni alguses, kui õhutemperatuur ületas 30 kraadi. Sellise temperatuuri juures peab arvestama kuumast tingitud negatiivsete tervisemõjudega,» tõdes Orru. Teadlase sõnul näitavad uuringud, et äärmuslikult kõrge, üle 30-kraadine õhutemperatuur suurendab Eestis suremust keskmiselt 18 protsenti ja vanemate kui 75-aastaste inimeste seas lausa 45 protsenti.

Kuumalained ja muud äärmuslikud ilmaolud on uus tegelikkus, millega peab kohanema. Hea näide sellest on Prantsusmaa, kus tehti viimaste kuumalainete tagajärgedest järeldused – Umeå Ülikooli doktorandi Hedi Kriidi sõnul ei kordunud seal tänavuse kuumalainega seda kaost mis 2003. aastal. Tollal selgus, et haiglakohti tuli puudu ja ka surnukuurides ei olnud enam piisavalt külmkambreid. «Pärast 2003. aastat kohaldasid ametivõimud kuumalaine kahjulike tervisemõjude ennetamiseks mitmesuguseid meetmeid. Pariisis loodi näiteks eakatele ühiskasutatavad jahutusruumid,» rääkis Kriit.

Teadlased rõhutavad, et üha sagenevad kuumalained põhjustavad aastas sadu liigsurmi. Nende vältimiseks tuleb panna hoiatussüsteemid tõhusamalt tööle ja luua tegevusplaanid, mille järgi hoiatuse korral toimida.

«Loomulikult jääb küsimus, mil määral inimesed neid hoiatusi märkavad: kas nad üldse tunnetavad, et kuum neid mõjutab, ning kas nad teevad seda, mis on sel hetkel õige,» arutleb Orru. Ta toob näiteks vedelikutarbimise: «Kuumaga võib inimene arvata, et ta tarbib vedelikku piisavalt, aga tegelikult jääb sellest organismile väheks ning see avaldub lõpuks negatiivse tervisemõjuna: keskendumisvõime võib kahaneda ning eakatel võib esineda pulsimuutusi ja südamekloppimist.»

Täna, 8. juulil kohtuvad Eesti, Soome ja Rootsi kliimateadlased ja ametnikud Tallinnas seminaril «Kuumalainete tervisemõjud meie regioonis». Nad arutlevad selle üle, kuidas tulla sagenevate kuumalainetega paremini toime, millised on nende kahjulikud tervisemõjud ja millised ennetavad meetodid on praegu Põhja-Euroopa riikides kasutusel.

Seminaril antakse muu hulgas ülevaade 2018. aasta kuuma suve tervisemõjudest Rootsis, Soomes ja Eestis. Umeå Ülikooli professori Bertil Forsbergi sõnul põhjustas mullune kuumalaine Rootsis üle 600 varajase surma. Näiteks Karolinska Instituut oli sunnitud tühistama kõik operatsioonid, sest operatsioonisaalide kliimaseadmed ei olnud pikaajalise kuumuse tõttu võimelised hoidma operatsioonideks vajalikku õhutemperatuuri ega -niiskust.

Kuigi Rootsis on hoiatussüsteemid ja tegevuskavad olemas, ilmnesid siiski niivõrd kaalukad tagajärjed ja tervisemõjud. «Rootsi ja Pariisi näide viitab, et kõrgenenud temperatuur haavab just tervishoiusüsteemi, ning see teema vajab eraldi tähelepanu,» lisas Kriit.

Seminari korraldavad Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased koostöös Umeå Ülikooli teadlastega.