Austraalia kirurgid panid halvatute jäsemed taas liikuma

PM Tervis
Copy
Närvide taasühendamise operatsiooni teinud Paul Robinson tegeleb nüüd ratastooliragbiga ning õpib inseneriteadust. Pilt on illustreeriv.
Närvide taasühendamise operatsiooni teinud Paul Robinson tegeleb nüüd ratastooliragbiga ning õpib inseneriteadust. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

James Gallagher kirjutab, et Austraalia kirurgid suutsid taasühendada halvatud inimeste närvid ning panna nende käed ja jalad uuesti liikuma. Kuigi jäsemete funktsiooni ei suudeta veel täiesti tavapäraseks ennistada, muudab see inimeste elu. Operatsioon annab inimestele tagasi igapäevaste ülesannetega toimetuleku võime ning iseseisvuse pere- ja tööeluks.

Seljaaju vigastuse tõttu ei suuda aju enam jäsemetele signaale edastada ning inimene jääb halvatuks. Pilootprojekti patsientidel olid kõik neli jäset halvatud, kuid nad suutsid ikkagi mõnda õlavarrelihast liigutada. Seljaajust nendesse lihastesse ulatuvad närvid taasühendati. Närvid lõigati ja ühendati teisi lihaseid käe sirutamiseks või rusikasse pigistamiseks ja avamiseks kontrollivate närvidega. Näiteks närve, mis aitasid varem peopesa lae poole pöörata, saab kasutada kõigi käe sõrmede sirutamiseks: kui patsient mõtleb oma käe keeramisele, siis sirutab ta hoopiski sõrmi.

Ravi saanud patsiendid saavad nüüd end ise toita, meikida, uksi võtmega avada, rahaga arveldada ja arvutis kirjutada. Arstid keskenduvad kahele asjale: käe sirutamine millegi haaramiseks ning rusikasse pigistamine ja avamine.

2015. aastal rattaõnnetuses seljaajuvigastuse saanud Paul Robinson ei suutnud pärast õnnetust liigutada oma käsi ega sõrmi ning keha allapoole õlgu. Lisaks esines tal õlgades nõrkust. Ta pidi uuesti vanemate juurde kolima ja vajas abi näiteks toidu hakkimisel.

2015. aastal lasi ta oma närvid kaks päeva enne jõule taasühendada. Ta nimetab seda üheks elu valusaimatest kogemustest. Seejärel alustas taastusraviga ning füsioteraapiaga, et taas oma jäsemeid liigutama õppida. Võime ise toitu hakkida, tavalisi söögiriistu hoida ja ülikoolis pastapliiatsiga kirjutada on tema ellu suured muutused toonud. Hiljuti kolis Paul oma majja ning saab ise hakkama. «Ma ei arvanud, et saan kunagi iseseisvalt elada,» ütles ta. Paul tegeleb nüüd ratastooliragbiga ning õpib inseneriteadust. 

Aastas saab 250 000 inimest üle maailma seljaaju vigastuse, mistõttu jäädakse neljast jäsemest halvatuks. Ravi võimalikkus sõltub vigastuse tüübist. Täieliku halvatuse puhul ei saa närve taasühendada. Samuti ei õnnestu ravi igal juhul. 16 patsiendile tehti 59 närvisiirdamist, mis neljal korral ei õnnestunud. Operatsioon on edukaim, kui see tehakse kuus kuud kuni aasta pärast algset vigastust.

 

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles