Arst annab nõu: mida teha, kui töötaja suvepäevadel haigestub?

Suvepäevadel tuleb ette erinevaid terviseprobleeme.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Ettevõtte suvepäevad toimuvad enamasti väljasõitudena ning pakatavad aktiivsest tegevusest. Ehkki see pakub töötajatele vaheldust ja vaimuvärskendust, tõstavad võõras keskkond ja tavapärasest erinevad tingimused organismi haigestumise riski. Seetõttu tuleks eelnevalt läbi mõelda, mida teha töötaja haigestumise korral suvepäevade ajal.

Milliseid terviseprobleeme võib suvepäevadel ette tulla?

Suvel võivad tabada praktiliselt samad tervisehäired, nagu muul ajal, kuid ühisürituste ajal on suurem oht traumadele. Tuleb ette pisemaid traumasid nagu putukahammustused ja nõelamised, kuid ka tõsisemaid kukkumisi, terava esemega haavamist või nahapõletust. 

Suvepäevadel võib kokku puutuda paljude allergeenidega (õietolm, puu- ja juurviljad, loomade karvad, sülg ja kõõm, putukahammused), mis võivad tundlikul inimesel esile kutsuda tõsiseid reaktsioone. Üsna sageli tuleb ette ka seedehäired, mis on tingitud kõhuviirusest või ka ülesöömisest. Samuti võib kõhulahtisust tekitada kiudainerikaste puu-, juur- ja kaunviljade söömine ning ette võib tulla ka kuumade ilmadega kiiremini halvaks läinud toidu või liigse alkoholi tarbimise tõttu tekkinud mürgistusi.

Lisaks tuleks olla tähelepanelik, kui mõnel töötajal on teada kõrgenenud vererõhu probleemid. Kuuma ilmaga võib vererõhk veelgi langeda ja nõrkust ning peavalu tekitada. Minudoc.ee perearst dr Sergey Saadi soovitab sel puhul juba eelnevalt oma arstiga konsulteerida ning arutada, ehk on mõistlik vererõhuravimi annust suveperioodiks vähendada. 

Mida teha, kui töötaja suvepäevadel haigestub?

Nagu iga muu haiguse puhul peavad inimene ise ja suvepäevade vastutav isik endale aru andma, kuivõrd tõsine tervisehäire võib osalejal tekkida. Selleks, et potentsiaalseteks juhtumiteks end võimalikult hästi ette valmistada, võiks korraldaja läbi mõelda järgnevad küsimused: 

  • Kas keegi osavõtjatest võib vajada erakorralist abi? 
  • Kuidas oleks seda võimalik korraldada?
  • Kas ja kuidas oleks võimalik kaasavõetud vahenditega haigestunud inimest aidata? 
  • Kas see tervisehäire võib olla ohtlik isikule endale ja teda ümbritsevatele inimestele?

Kui kellelgi hakkab paha või tekib esialgu ägedana tunduv tervisehäire, ei ole siiski kohe paanikaks põhjust. Tavaliselt on inimesed oma kroonilistest haigustest, allergiatest ja tarbitavatest ravimitest teadlikud ning kõigepealt tulekski haigestunuga rääkida, kas ja kuidas ta ise ennast aidata saaks. Kui tal ei ole kodust kaasa võetud ravimeid või muid vajalikke vahendeid, siis on järgmine variant otsida abi teiste töötajate seast. Kui siseringist abi ei paista, tuleks pöörduda EMOsse või kutsuda kiirabi. Suvepäevade korraldajal tuleb siinkohal läbi mõelda ka plaan, kes ja kuidas haigestunud isikule esmaabi või muud erakorralist abi osutab.

Mida peaks sisaldama suvepäevade esmaabikomplekt?

Üldiselt eristab suvepäevadel kaasasolevat esmaabikomplekti tavalisest koduaapteegist vaid suur hulk sääsetõrjevahendeid. Perearsti soovitusel võiks esmaabikomplekt sisaldada järgmist:

Ravimid:

1. Aloe vera geel – kasutatakse väiksemate põletuste ja päikesepõletuse korral;

2. Valuvaigistid nagu Paratsetamool (Pamol, Paracetamol), Ibuprofeen (Nurofen, Ibumax);

3. Ravimid kõhulahtisuse vastu – näitekst Loperamiid tabletid (Loperamid), savipulber (Smecta), aktiveeritud söe kapslid (Sorbex);

4. Allergiaravimid (antihistamiinikumid) – toimeainetega Loratadiin (Loratin), Ebastiin (Kestine), Bilastiin (Opexa), Tsetirisiin (Zyrtec);

5. Kui on teada varasemaid ülitugevaid allergilisi reaktsioone, näiteks putukate hammustustele, siis peaks inimesel kaasas olema allergoloogi või perearsti poolt määratud adrenaliinilahus süstimiseks;

6. Hormoonsalv nahaärrituse ja allergilise lööbe puhul – näiteks käsimüügist Hydrocortisone salv;

7. Siseorganite spasmide ja valu puhul - Drotaveriini tabletid (No-špa).

Vahendid:

1. Käte desinfektant (desinfitseeriv geel);

2. Antibakteriaalne salv (nt käsimüügist joodi salv Braunovidon);

3. Antiseptiline lahus nahavigastuste desinfitseerimiseks;

4. Steriilne 0,9 protsendiline füsioloogiline lahus (0,9 protsendiline NaCl lahus) silmade loputamiseks;

5. Marli salvrätikud haava puhastamiseks ja kaitseks – neid võiks olla nii suuremaid (10x10cm) kui väiksemaid (5x5cm);

6. Marli- või vatitampoonid ninaverejooksu peatamiseks;

7. Kolmnurkrätik, mida võib kasutada toetava fiksaatorina käte traumade puhul;

8. Külmakott; 

9. Ühekordsed kindad (mitte lateksist, kuna see võib põhjustada tugevat nahaärritust inimestel, kes isegi ei tea, et nad on lateksi suhtes tundlikud);

10. Jahutav geel (nt Burnshield) põletuste ja väänamiste puhuks;

11. Käärid ja pintsetid;

12. Elastne fikseerimisside nahavigastuste ja haavade sidumiseks;

13. Žgutt verejooksu peatamiseks jäsemetel;

14. Termomeeter;

15. Ühekordne näomask;

16. Esmaabi käsiraamat.

Tavaliselt terveneb inimene kergemast haigusest ise kahe kuni nelja päevaga. Kui haigestumine on tõsisem ja kolme päevaga ei tunne inimene end oluliselt paremini, siis oleks mõistlik pöörduda pereõe või perearsti poole ning tõsisemate sümptomite puhul EMOsse. Kui suvepäevade ajal ilmnes fakt, et keegi on haigestunud nakkushaigusesse või on kahtlus tõsisemale haigusele, näiteks leetrid, siis tuleb kindlasti pidada nõu kas perearstiga või nakkusarstiga, kes oskavad nii tööandjat, kui ka töötajaid õige käitumise osas nõustada.

Doktor Saadi märgib, et nüüd on võimalik internetirakenduse kaudu saada arstilt nõu ka video teel. Arstid väljastavad vajadusel saatekirja, ravimi retsepti või selle pikendust iga päev kuni kella 22ni - seda ka nädalavahetusel ja riigipühadel. Selline paindlikkus tagab võimaluse arstiga ühendust võtta igalt poolt ja kogu aeg - eelduseks on vaid arvuti või nutitelefoni ja interneti olemasolu.

Tagasi üles