Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Endine õpetaja teeb erivajadustega inimestega videointervjuusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
15-aastane ebatäisuliku luutekkega Mike annab Chrisile intervjuud.
15-aastane ebatäisuliku luutekkega Mike annab Chrisile intervjuud. Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Chris Ulmer intervjueerib iga nädal oma Youtube kanalis avaldatud videos mõnda erivajadusega inimest. Tema eesmärk on luua sild nende ja ülejäänud ühiskonna vahel.

Kui Chris kommunikatsiooni bakalaureusekraadi omandas, tekkis tal eksistentsiaalne kriis. Ta ei teadnud, mida oma eluga pihta hakata ning tundis end üksikuna. Õpetajast ema ütles, et ka Chrisist saab õpetaja, mistõttu üritas ta hinges mässata ja aktiivselt mitte õpetajaks saada.

Ta teadis aga, et elus peaks tegema seda, mida armastad. Kolledžis meeldis Chrisile ameerika jalgpalli mängida ning ta otsustas saada kolledži jalgpalliõpetajaks väikeses Kentucky linnas. Kooli spordijuht pakkus Chrisile, et maksab tema haridusalase magistrikraadi omandamise eest. Koolil oli pakkuda vaid kolm valikut, kuid Chris ei tahtnud tasuta haridusest keelduda. Üsna huupi valis ta erihariduse arvates, et ilmselt ta ei kasuta seda kunagi. 

Kaks aastat hiljem oli seis sama, kuid hariduse lõpetamiseks pidi ta eriklassi õpetama. Selle klassi õpilastel olid käitumuslikud ja emotsionaalsed häired. Ta õpetas ühele õpilastest matemaatikat, kui see vaatas talle otsa ja küsis esimese asjana: «Miks ma peaksin sind usaldama?» Sel hetkel tundis Chris, et on leidnud selle, mida ta teha tahab. Talle meeldis selle kuti otsekohesus. Ta vastas: «Sa peaksid mind usaldama, sest miski ei too mulle suuremat rõõmu kui sinu aitamine täieliku potentsiaalini jõudmisel.»

Pärast programmi lõpetamist otsustas Chris ranna lähedusse kolida. Ta suundus vähese taskuraha ja vana autoga Floridasse, kus leidis töö erivajadustega laste õpetajana ja nautis seda. Iga töönädala lõpus tähistas ta õpilastega muusika reedet, et toetada nende sotsiaalsete oskuste arengut. Chris mängis kitarri ja lapsed laulsid. See, kuidas õpilased oma kestast välja tulid, avaldas Chrisile tohutult muljet ning ta tahtis, et ka nende vanemad seda näeksid. Ta filmis lapsi laulmas ja tantsimas, saatis need videod emadele ja isadele, kellele see väga meeldis. Need reeded hakkasid Chrisi lemmikuteks muutuma.

Chris mõistis, et erivajadustega lastega aeg on privileeg. Enamik inimesi ei mõista väljastpoolt vaadates nende intelligentsust ja huumorit ning ei tea, kuidas nendega suhelda. Chrisi ärritas see, sest miski ei toonud talle suuremat rõõmu kui nende lastega ühes klassis viibimine. Ta soovis, et kogu maailm näeks seda.

Chrisil tekkis laste ja nende vanematega idee avaldada raamatusari «Special books by special kids» (ingl «Erilised raamatud erilistelt lastelt»), et teisedki nende vaatenurka mõistaksid. Kahjuks ütles rohkem kui 50 kirjastust ei. Seejärel tegi Chris Facebooki lehe, kuhu ta hakkas videosid riputama. Lapsed rääkisid, milline on elu nende vaatenurgast. Facebooki jälgijaskond paisus kiirelt.

Chris hakkas ka teistelt intervjueeritava rollist huvitatud inimestelt kirju saama. Osadel oli endal diagnoos, teiste puhul kirjutasid vanemad. Alguses ei teinud ta täiskohaga töö kõrvalt midagi, kuid paari nädala pärast hakkas ta mõtlema, et ehk on kirjutajate seas inimesi tema kogukonnast, isegi naabrite seast. Kui ta Gmaili oma kodulinna tippis, selgus, et Jacksonville’ist saatis kirja 20-30 inimest. 

Chris hakkas töö kõrvalt oma linnas elavaid inimesi intervjueerima. Ta kaasas erinevate diagnooside ja vanustega inimesi. Vähem kui poole aastaga kasvas videoblogi jälgijaskond sadade tuhandete võrra ning kirju tuli nii palju, et Chris ei jõudnud enam kõigini. Chris otsustas pärast oma õpilaste kolmanda aasta lõppemist blogiga täiskohaga tegeleda. 

Chris poleks kunagi arvanud, et temast saab täiskohaga blogija, kuid ta nägi, et tema tegevuse järele on vajadus. Ta mõtles, et kui anda võimalus erivajadustega inimeste kohta õppida, siis kaasatakse neid rohkem tavaellu. Special Books By Special Kids Facebooki lehel on nüüdseks kõvasti üle kahe miljoni jälgija. Facebooki lehest kasvas välja ka Youtube kanal, millel on 1,5 miljonit jälgijat. Chris alustab enamasti küsimusega: «Kui keegi tahab sinuga sõbraks saada, siis mida ta peaks sulle ütlema?»

 
Tagasi üles