Teadlased avastasid, miks evolutsioon muutis inimesed paksuks

Rasvu töötlevad geenid on tihkelt kokku pakitud ja üsna ligipääsmatud.

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann/Scanpix

Teadlased võrdlesid inimeste ja teiste primaatide rasvaproove. Selgus, et muutused DNA kokku pakkimisel mõjutavad, kuidas organism töötleb keharasva.

Meie kehad vajavad rasva, et säilitada energiat ja kaitsta organeid, vahendab Medical News Today. Rasva aitab samuti osadel toitainetel imenduda ja toota olulisi hormoone. Rasvade ainevahetus on kriitilise tähtsusega ja selles protsessis tekkivad kõrvalekalded võivad põhjustada rasvumist, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigusi.

«Me oleme paksud primaadid,» tõdes uue uuringu üks autoreid, doktor Devi Swain-Lenz. Inimese kehast moodustab 14-31 protsenti rasv, teistel primaatidel jääb see alla üheksa protsendi.

Rasvaga seotud geenid on peidetud nagu voorusevöö alla

Teadusajakirjas Genome Biology and Evolution avaldatud uuringus selgus, et erinevate liikide keharasvaga seotud protsesse mõjutab DNA pakkimine. Rasvade ainevahetuse eest vastavate geenide piirkonnad on inimestel tihedamalt kokku pakitud, piirates neile ligipääsu. See tähendab, et inimkehal on vähenenud suutlikkus muuta «halba valget rasva» «heaks pruuniks rasvaks».

Kogu rasv pole nimelt ühe vitsaga löödud. Pruun rasv aitab kaloreid põletada ja seeläbi toodetakse energiat. Valge rasva rakud aga panevad end tallele, hakates kogunema eelkõige kõhupiirkonda ja panustama krooniliste haiguste tekkesse. Ligipääsmatud geenide lõigud pärsivad valge rasva muutmist pruuniks, jättes inimesed võitlema kergelt tulevate lisakilodega.  

Teadlaste arvates võis evolutsioonis olla säärast protsessi vaja, et tagada energiavarud üha arenevale ajule, mis kasutab ära 25 protsenti kehas toodetavast energiast.

Tagasi üles