Arstide poole pöördub tervisetõendi saamiseks üha rohkem õppetööga hätta jäänud tudengeid

Eesti Perearstide Selts (EPS) juhib tähelepanu praktikale, kus õppetööga hätta jäänud üliõpilased suunatakse perearsti vastuvõtule nõutama tervisetõendit akadeemilise puhkuse jaoks.

FOTO: Shutterstock

Eesti perearstide selts avaldas oma Facebooki lehel pöördumise Sotsiaalministeeriumile ja Haridusministeeriumile. Pöördumises kirjeldatakse, et kõrgkoolid suunavad õppetööga hätta jäänud ja reaalse terviseprobleemita tudengeid akadeemiliseks puhkuseks tervisetõendeid nõudma. Eesti perearstide selts soovib formaalsete tõendite väljastamise lõpetada.

Avaldame Eesti perearstide seltsi postituse täismahus:

«Eesti Perearstide Selts saatis Sotsiaalministeeriumile ja Haridusministeeriumile alljärgneva pöördumise.

Käesolevaga juhib Eesti Perearstide Selts (EPS) tähelepanu kahetsusväärselt süvenemistendentsiga praktikale, kus õppetööga hätta jäänud üliõpilased suunatakse perearsti vastuvõtule nõutama tervisetõendit akadeemilise puhkuse jaoks. Eesti Perearstide Selts soovib lõpetada formaalsete tõendite väljastamise.

Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud isikute hulk, kes pöörduvad arstide poole formaalse tõendivajadusega, kuid reaalne terviseprobleem neil puudub. Hoolimata praktiliselt kõigi kõrgkoolide poolt võimaldatavast akadeemilisest puhkusest omal soovil, on korduvalt ka kõrgkoolide poolt saadetud üliõpilasi perearsti juurde „arstitõendit võtma”, mis seab tugeva kahtluse alla sellise akadeemilise puhkuse liigi otstarbekuse. Tõendi väljastamisest keeldumisel tekib aga asjatu konflikt arsti-patsiendi suhtesse.

Samuti tekitab selline korraldus meditsiinipersonalile asjatut lisakoormust. Olmelistel ja elukorralduslikel põhjustel kõrgkoolis tekkinud õpiraskused ei vaja arstlikku sekkumist ning ei ole õige siduda tervishoiuteenuse osutamist ning tõendite formaalset väljastamist.

Palume edastada vastav informatsioon ka kõrgematele õppeasutustele, et vajadusel oleks võimalik teha muudatused koolide põhimäärustes.

Käesolev pöördumine on ajendatud Eesti Perearstide Seltsi poolt algatatud süstemaatilisest analüüsist erinevate tõendiliikide vajaduspõhisusest. Perearstid väljastavad hetkel 63 erinevat liiki tõendeid, millest oluline osa on meditsiiniliselt põhjendamatud.»

Näiteks Tartu Ülikoolis saab akadeemilist puhkust võtta igal ajahetkel arstitõendi alusel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistusse asumisel Kaitseressursside Ameti teatise alusel kuni aasta, lapse hooldamiseks 30. rasedusnädalast lapse sünnitustähtajast kuu möödumiseni, lapse hooldamiseks pärast sündi sünnitõendi koopia alusel lapse 3-aastaseks saamiseni, erivajadusega õppija või tema vanem puuet tõendava dokumendi alusel. Teiste õppeasutuste reeglid on Tartu Ülikooli omadele üsna sarnased.

Akadeemilise puhkuse võtmine muutub paindlikumaks

Milline võiks olla olukorra lahendus, vastab haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik.

«Seaduse järgi on üliõpilasel võimalik saada tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust täiendavalt kaks aastat. See võimalus on mõeldud üliõpilastele, kes tõepoolest ei saa tervise tõttu õppetöös osaleda. Nende jaoks on täiendav akadeemiline puhkus väga oluline ning vajadus tervisetõendi järele reaalne.

Peame kahetsusväärseks, kui mõni üliõpilane tervisetõendiga akadeemilise puhkuse võtmise võimalust kuritarvitab. Samas ei ole ministeeriumil ega kõrgkoolidel pädevust seada kahtluse alla arsti otsust, kui tõend on välja kirjutatud.

Oma soovil, so ilma tervisetõendita on üliõpilasel võimalik saada akadeemilist puhkust kuni üks aasta. Kuni viimase ajani ei võimaldanud seadusandlus akadeemilise puhkuse ajal tudengil õppetöös osaleda.

Tänavu 1. septembril jõustub uus Kõrgharidusseadus, mis muuhulgas muudab akadeemilise puhkuse tingimused paindlikumaks ja kõrgkoolid võivad lubada üliõpilastel osaleda õppetöös ka akadeemilise puhkuse ajal. See tähendab, et kui üliõpilasel on probleeme õppekoormuse täitmisega, saab ta kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras oma võlgnevusi kõrvaldada ka siis, kui võtab akadeemilise puhkusel oma soovil. See peaks vähendama kiusatust taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel ilma tegelike terviseprobleemideta.»

Tagasi üles