WHO uuendas ülemaailmseid ravimite ja diagnostiliste testide suuniseid

Foto: Shutterstock

WHO uuendas ülemaailmseid ravimite ja diagnostiliste testide suuniseid, et tegeleda tervise väljakutsetega, seada prioriteediks tõhusaimad ravimid ning parendada taskukohast ligipääsu ravile.

 

WHO esmatähtsate ravimite nimekiri ning esmatähtsa diagnostika nimekiri on põhilised dokumendid, mis aitavad riikidel prioriteete seada. Need on suuniseks, millised tervisetooted peaks olema laialt kättesaadavad ja taskukohased.

Hiljuti avaldatud kaks nimekirja keskenduvad vähile ja teistele ülemaailmsetele väljakutsetele tervise vallas. Rõhk on tõhusatel lahendustel, targal prioriteetide seadmisel ja optimaalsel patsientide ligipääsul ravimitele. WHO peadirektor Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et rohkem kui 150 riiki kasutavad WHO ravimite nimekirja tegemaks otsuseid, millised ravimid on parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Nimekiri põhineb tõenditel ja tervisemõjul. «Uusimate ja kaugeimale arenenud vähiravimite arvestamine selles nimekirjas on tugev sõnum, et igaüks väärib ligipääsu nendele elupäästvatele ravimitele ning mitte ainult need, kellel selleks raha on.»

Ravimite nimekirja lisati 28 ravimit täiskasvanutele ja 23 lastele. Nimekiri täpsustab, kuidas uutel viisidel kasutada 26 juba nimekirjas olevat toodet. Rahva tervise tagamiseks on nimekirjas nüüdseks kokku 460 toodet, mis moodustab vaid murdosa turul saadaolevatest ravimitest. Diagnostika uues nimekirjas on 46 üldtesti. WHO nimekirjad on mudelid, mille põhjal saab iga riik oma enda loetelu  luua.

Esmatähtsate ravimite nimekiri

Vähiravi

Vaid väheseid viimaste aastate jooksul turundatud vähiravimitest saab pidada tähtsaks. WHO lisas uute ravimite nimekirja ravimid, mille puhul on melanoomi-, kopsu-, vere- ja eesnäärmeravis parim ellujäämistõenäosus. Näiteks, kahe hiljuti välja töötatud immunoteraapiaga (nivolumab ja pembrolizumab) on ellujäämistõenäosus melanoomi puhul 50% - see vähitüüp oli hiljuti ravimatu.

Antibiootikumid

Täiendati tavalisimate ja tõsiseimate haiguste antibiootikumide nimekirja, et saavutada ravis paremaid tulemusi ning vähendada antimikroobse resistentsuse tõenäosust. 

Teised nimekirja täiendused

• Uued suukaudsed antikoagulandid insuldi ennetamiseks, mis on eriti kasulikud just madalama sissetulekuga riikides. Erinevalt senisest populaarsest ravimist nimega warfarin ei vaja need regulaarset jälgimist;
• Bioloogilised ravimid ja biosarnased ravimid krooniliste põletikuliste haiguste nagu näiteks reumatoidartriidi jaoks;
• Kuumakindel karbetotsiin sünnijärgse hemorraagia jaoks. Uuel koostisel on sarnane mõju oksütotsiinile, mis on seni olnud peamine ravim. Sellel on eelised troopilistes riikides, kuna see ei nõua külmkapis säilitamist.

Esmatähtsa (in vitro) diagnostika nimekiri

Esimene esmatähtsa diagnostika nimekiri avaldati 2018. aastal. Keskenduti piiratud arvule prioriteetseimatele haigustele: HIV, malaaria, tuberkuloos ja hepatiit. Selle aasta nimekirja laiendati, et arvestada rohkem mittekommunikeeritavaid ja kommunikeeritavaid haigusi.

Vähid

Arvestades, kui tähtis on anda varajane vähidiagnoos (70% vähisurmadest on madala ja kõrge sissetulekuga riikides, sest enamik patsientidest saavad diagnoosi liiga hilja), lisas WHO diagnostikute nimekirja 12 testi, et tuvastada suurt hulka erinevaid vähkkasvajaid - kolorektaalne, maksa-, emakakaela-, eesnäärme-, rinna- ja idurakkude vähk, samuti leukeemia ja lümfoomid. Korraliku  vähidiagnoosi toetamiseks lisati nimekirja uus anatoomilise patoloogia testimine, mis peab olema kättesaadav sellele spetsialiseerunud laborites.

Nakkushaigused

Nimekiri keskendub madala ja keskmise sissetulekuga riikides esinevatele nakkushaigustele nagu koolera ning tähelepanuta haigustele nagu kakssuulastõbi, leišmaniaas, Dengue palavik ja zika-viirusnakkus.

Üldine testimine

Nimekirja lisati lisaks üldised testid, mis hindavad erinevaid haiguseid ja seisundeid nagu näiteks rauataseme mõõtmine (aneemia puhul) ning testid kilpnäärme alatalitluse  mõõtmiseks. Teine märkimisväärne uuendus puudutab vereannetuste skriinimisteste. See on osa WHO vereülekannete turvaliseks muutmise strateegiast.