Arstide nappus ja töökorraldus on pikendanud ravijärjekordi

Tänavune esimese kvartali kokkuvõte andis signaali, et ravijärjekorrad on hakanud taas pikenema

FOTO: Shutterstock

«Hambaravi teenuses tasub kaaluda hüvitise määra tõstmist,» rääkis Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Haigekassa lõpetas eelmise aasta 14 miljoni eurose ülejäägiga. Laane sõnul selle eest juhatusel pead ei paitatud, kuid kahe aasta tagune 30 miljoniline miinus on nüüdseks reservides tagasi ning võib edasisele kogumisele mõtlema hakata. Seevastu tänavune esimese kvartali kokkuvõte andis signaali, et ravijärjekorrad on hakanud taas pikenema. Sellest hoolimata ei pea Laane mõistlikuks suunata rohkem raha ravijärjekordade lühendamisse, vaid näeb probleemile leevendust üleriigilises digiregistratuuris.

«Esiteks saab iga inimene kasutada saatekirja ühel korral, praegu on mõni üheksas kohas järjekorras, käib arstil ära ja unustab end ülejäänud kaheksast kohast maha võtta. Teiseks, kui kodu lähedal haiglas ei ole vabu visiidiaegu, näeb patsient, kas 30 või 70 kilomeetri kaugusel on,» kirjeldas Laane, tuues näiteks, kuidas hiljuti kirjutas murelik isa Tartust, et laps ei saa nelja kuu jooksul aega mandlioperatsioonile. Haigekassa meeskond soovitas mitut varianti ülikoolilinna läheduses ja mure lahenes nädalaga.

Järjekordade tõusu taga näeb Laane veel arstide vähest arvu, aga ka vigast töökorraldust. «Tegutseme selle nimel, et perearstid aitavad nii palju kui vähegi võimalik, näiteks kroonilisi haigeid,» sõnas Laane, lisades, et eesmärk on lihtne – et õiged patsiendid käiksid õigete arstide juures.

Möödunud aastal tuli haigekassa eelarvesse pensionäride sotsiaalmaksu arvelt küll kopsakas summa juurde, kuid enamus rahast kulus koos finantsidega riigieelarvest kaasa saadud uute kohustuste täitmiseks, näiteks kiirabi rahastamiseks. Kohustusteta lisaraha jäi järele 34 miljonit eurot, mis suunati järjekordade lühendamiseks. Võrreldes läinud aastaga on tänavu taolist täiendavat raha üheksa miljoni euro jagu ehk vaid pool protsenti haigekassa eelarvest ja sellega suuri muutusi ette võtta pole võimalik.

Valitsuse koalitsioonilepe lubab lisaks ravijärjekordade lühendamisele, et hambaravi hüvitis hakkab käima inimesega kaasas - patsient saaks talle mõeldud hüvitist kasutada iga arsti juures. Hüvitise suurus täiskasvanutel on 40 eurot, pensionäridel 85 eurot, millele lisandub omaosalus. Laane hinnangul läheks hambaravi puudutava poliitilise lubaduse täitmine kalliks. «Teisalt on raha tervishoius alati vähe ning küsimus on prioriteetides,» arutles haigekassa juht.

«Tervishoid Eestis on hinnakirjapõhine, hambaraviteenus on ainuke erand. Praeguseks on üle poolte hambaarstidest meie lepinguga liitunud, ideaalis näeme, et seda teeksid kõik. Andmed näitavad, et inimesed, kes ei ole ammu ravil käinud, on arsti külastanud,» kinnitas Laane. Samas jääb enamikul  täiskasvanutest hüvitis kasutamata - mullu ravis hambaid hüvitise toel alla neljandiku ehk 224 000 täiskasvanut.

Haigekassa teenuse hindade tõstmist, mis võiks hüvitist pakkuvate hambaarstide arvu tõsta, Laane hetkel mõistlikuks ei pea. «Ühed arstid ütlevad, et hinnad on liiga odavad, nendega ei saa tööd teha. Samas kuuleme, et maapiirkondades jääb arstidel raha üle,» lisas ta, tõdedes, et kui midagi muuta, siis kaaluda hüvitise määra tõstmist inimese jaoks. Sügiseks valmib uuring, kus plusse ja miinuseid vaagitakse, ning siis on juba valitsusel voli otsustada, kuidas edasi minna.

Uus valitsus on lubanud ka tagada, et haigekassa poolt rahastatud teenuseosutajaid võrdselt koheldakse. Hiljuti tekitas kõlapinda lugu, kuidas õendusabis pidi haiglavõrgu väline partner lepingu saamiseks 10 protsenti madalama pakkumise tegema. «Haiglavõrgu siseselt on väga võrdne kohtlemine, samuti hangete puhul – kõik, kes pakuvad teenust, mis on kvaliteetne, kättesaadav ja õiguskuulelik, saavad maksimaalsed punktid ehk õigustatult hinnakoefitsendi 1,0. Seega, võrdne kohtlemine on tagatud,» ütles Laane.

Kuula raadiosaadet siit.

Tagasi üles