Perearst: suvel teevad tõbiseks viirused ja bakterid, mitte külmetamine

Nohu ja köha väär seostamine külmetamisega arvatakse tulevat külmatundest, mis tabab haigeks jäädes.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Hingamisteede haigused ei kao ka suvel kuskile ning ka suvistele perearsti vastuvõttudele saabub inimesi angiini, nohu ja köhaga. Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona sõnul ainuüksi sellest, et tuul puhub, haigeks ei jää. 

Arst meenutab praktikast juhtumeid, mil inimene on tugevalt külmetanud ja hiljem imestab, et jäi täiesti terveks. «Külmetamine iseenesest ei pruugi haigust põhjustada. Eri haigustekitajatel on oma lemmikperioodid, mil need levivad – see sõltub välistemperatuurist, õhuniiskusest ja muust,» selgitas Oona.

Nohu ja köha väär seostamine külmetamisega arvatakse tulevat külmatundest, mis tabab haigeks jäädes. Külmetamine võib olla arsti sõnul haigestumist mõnevõrra soodustav, aga mitte oluline riskitegur. Külmetushaigusi põhjustavad ikkagi eelkõige viirused, millega on suvel kokkupuude siiski väiksem. «Suvel on inimesed palju värskes õhus, palju väljas, seal on ka viiruste leviku võimalused väiksemad. Viirused eelistavad rohkem külma niisket keskkonda, seal nad levivad paremini.» 

Angiini ehk ägedat mandlipõletikku võib tõepoolest esineda suvel ka külmetamise tõttu – kui minna palava ilmaga konditsioneeriga ruumi või tugeva jahutusega autosse, võib see soodustada juba limaskestal oleva bakteri ägedat paljunemist ja seeläbi haigust. Angiini võivad põhjustada ka viirused, aga tavaliselt tekitab seda konkreetne bakter, mis allub väga hästi penitsilliinravile. «Vana hea penitsilliin on klassikalise angiini ravis kõige parem,» kinnitas arst.

Populaarne

Tagasi üles