Kuidas mõjub õhureostus kopsudele?

Sudu India pealinnas New Delhis.

FOTO: Hindustan Times/Sipa USA/Scanpix

Eelmisel nädalal avaldati uuring, kus näidati, et õhureostus vanandab kopse kiiremini ja suurendab kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) riski. KOK on grupp haigusi, millega kaasnevad hingamisraskused ning takistused õhuvoolu liikumisel. Tegu on kolmanda juhtiva surmapõhjusega maailmas.

Kopsufunktsioon halveneb loomuliku vananemise käigus. 2006 kuni 2010 toimunud uuringus kasutati Suurbritannia biopanga andmeid rohkem kui 303 000 inimeselt, kes olid 40-69 aastat vanad. Osalisi testiti nende tegeliku kopsufunktsiooni kindlaks tegemiseks. Leiti, et teatud ainetega kokkupuutumine vanandab kopse veel kiiremini ning mida enam inimene reostusega kokku puutub, seda kiiremini kopsud vananevad. Iga kuupmeetris sisalduva viie mikrogrammi lisanduva tahkete osakeste reostuse puhul, millele inimene keskmiselt aastas eksponeeritud on, esines kopsude kahe aasta võrra vananemine ning kopsufunktsiooni vähenemine.

Reostust tekitavad peened osakesed on segu tahketest ja vedelatest tilkadest õhus. Need võivad esineda mustuse, tolmu, tahma või suitsu vormis. Need tulevad kivisöe- maagaasijaamadest, autodest, põllumajandusest, sillutamata teedelt ja ehitusplatsidelt.

Enam kui kümme mikrogrammi tahkete osakeste reostust kuupmeetri kohta tegi olukorra palju halvemaks. Taolistel enim reostatud aladel oli KOK risk neli korda kõrgem kui suitsetajatega elaval inimestel või poole võrra kõrgem, kui inimene oli kunagi suitsetanud. Kuigi paljud KOK haigusega inimesed on mingil hetkel oma elust suitsetanud, võib see olla ka geneetiline või keskkonnast tingitud.

Uurijad testisid ka, kuidas pikaaegne eksponeeritus kõrgemale õhureostustasemele on seotud inimeste hingamise muutustega. Sisse arvestati ka info töökoha õhureostusega ja sigaretisuitsuga kokku puutumise kohta.

Arvatakse, et õhureostus mõjub halvasti, kuna see tekitab kopsudes põletikku. Selle tagajärjel muutuvad õhuteed kitsamaks ja hingamine raskemaks. Õhureostus suurendab ka südamehaiguse, insuldi ja kopsuvähi riski. 

Testitulemused olid eriti halvad madala sissetulekuga leibkondades. Õhureostusel oli neis kaks korda suurem mõju kopsufunktsioonidele ning KOK risk oli kolm korda suurem võrreldes kõrgema sissetulekuga leibkondades, kellel oli samasugune kokkupuude õhureostusega. Põhjus võib olla see, et madalama sissetulekuga peredes on kehvemad elamistingimused, halvem toitumine ja piiratud ligipääs tervishoiule. See vajab aga edasist uurimist.

Järgneva kümne aasta jooksul on oodata tohutut KOK juhtumite ja õhureostuse kasvu, mida halvendab kliimakriis. USA-s elab neli kümnest ameeriklasest maakondades, milles on ebatervislik tahkete osakeste reostuse või osooni tase.

 

Populaarne

Tagasi üles