Maailma terviseorganisatsioon kirjeldab kliimamuutuste mõju tervisele

Koolinoorte kliimaprotest Riigikogu ees. Ligi 500 noort avaldas selle aasta 15. märtsil Toompeal meelt kliimamuutuste vastu ja lubas tagasi tulla kui midagi ei muutu. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kirjutab, et viimase viiekümne aasta jooksul on inimtegevuse tulemusena - peamiselt fossiilkütuste põletamise tõttu - vabanenud atmosfääri suurtes kogustes süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase. Need lukustavad madalamatesse atmosfääri kihtidesse soojust ja mõjutavad üldiselt kliima soojenemist. Meretase tõuseb, jääliustikud sulavad ja sajumustrid muutuvad. Äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad üha sagedasemaks. Kliimakriis mõjutab õhupuhtust, puhast joogivett, toidu piisavust ja turvalist varjupaika ning seega ka tervist.

Äärmuslik kuumus

Äärmuslikud temperatuurimuutused mõjutavad otseselt vereringe- ning hingamisteedehaiguste surmade kasvu eriti vanemate inimeste seas. 2003. aasta kuumalaine tõttu suri 70 000 inimest.

Temperatuuri kasvuga tõuseb ka osooni ja teiste õhureostajate tase, mis samuti eelmainitud haigusi ägestab. Ühtlasi suureneb õietolmu ja teiste õhus levivate allergeenide tase, mis mõjutab 300 miljonit inimest.

Looduskatastroofid ja muutuvad sajumustrid

1960ndatest on ilmaga seotud katastroofide arv rohkem kui kolmekordistunud. Iga aasta põhjustavad need peamiselt arengumaades 60 000 surma. Enam kui pool maailma rahvastikust elab 60 kilomeetri kaugusel merest. Tõusev veetase hävitab katastroofi korral meditsiiniasutusi, kodusid ja teisi olulisi teenuseid. Sellest tingitud kolimine suurendab omakorda mitmete haiguste nagu vaimsete probleemide riski.

Muutuvad vihmamustrid mõjutavad puhta põhjavee kättesaadavust. See omakorda mõjutab hügieeni ja suurendab kõhulahtisushaiguste riski, mis tapavad iga aasta enam kui 500 000 alla 5-aastast last. Ekstreemsetel juhtudel tekitab veenappus põuda ja nälga. Kliimamuutus suurendab 21. sajandi lõpuks ilmselt globaalset ja regionaalset põua sagedust ja intensiivsust.

Nakkushaigused

Kliimamuutused mõjutavad tugevalt vee, putukate ja teiste kõigusoojaste loomadega levivaid haigusi. Kliimakriis pikendab haiguste levikuaegu ning suurendab nende ulatust. Hiinas laieneb oodatavasti tigudega leviva skistosoomia ulatus. Malaariat mõjutab samuti kliima. Sellesse sureb aastas 400 000 inimest, peamiselt alla 5-aastased aafrika lapsed. Dengue viirust levitavad sääsed on kliimatundlikud ning kliima soojenemine avab rohkem võimalusi selle levikuks.

Oodatav surmade arv

WHO ennustab, et vahemikus 2030 kuni 2050 sureb kliimakriisi tõttu aastas 250 000 inimest: 38 000 vanurit kuumusest, 48 000 kõhulahtisusest, 60 000 malaariast ning 95 000 lapseea alatoitumuse tõttu.

Kes kannatavad

Kliimakriis mõjutab kõiki, kuid mõned kannatavad teistest rohkem. Eriti haavatavad on väikeste saarte, rannikualade, suurlinnade, mägiste piirkondade ja polaarregioonide elanikud. Terviseriskidele haavataivamate seas on vaesemate riikide lapsed, kes kannatavad tervislike tagajärgede all kauem. Tervisemõjud on raskemad ka põduratele või olemasolevate haigustega vanainimestele. Neil on raskusi kõrvalise abita riskideks ettevalmistumisel ja toimetulekul.