Maailmas söövad kaks miljardit inimest regulaarselt putukaid. Eestis valmistatakse ka putukatööstusele sobivaid masinaid ning eksisteerib ka Eesti Putukatööstuse Liit. Hiljutine uuring näitab, et teatud putukad võivad olla rikkalik antioksüdantide allikas.
Ootamatu toit, milles peitub rikkalikumalt antioksüdante kui puu- ja köögiviljades
Winsconsin-Madisoni ülikooli teadlased leidsid näiteks, et ritsikate söömine võib olla kasulik inimese soolestiku mikrobioomile. Itaalias asuva Teramo ülikooli teadlased tõestasid värskes uuringus, et putukad sisaldavad kõrgel määral antioksüdante, mis aitavad meie rakutervist säilitada. Seega võib putukatoit meie tervisele puu- ja köögiviljadest suurema väärtusega olla.
Uuringu eesmärk oli hinnata söödavate putukate ja teiste selgrootute potentsiaalset tervislikkust antioksüdantide koguse põhjal. On teada, et söödavad putukad on suurepärane valkude, polüküllastumata rasvhapete, vitamiinide, mineraalide ja kiudainete allikas. Enne seda uuringut pole neid aga antioksüdantide sisalduse osas teiste toitudega võrreldud.
Uuringus analüüsiti 12 erinevat söödavat putukat ja kahte selgrootut. Antioksüdantide sisalduse teada saamiseks eemaldati mittesöödavad osad, jahvatati putukad ning eraldati saadused rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks aineteks. Seejärel testiti nende antioksüdantide sisaldust. Teatud juhtudel tegid putukad kõrge antioksüdantide sisaldusega apelsinidele ja teistele toitudele pähe.
Ritsikate, siidiusside ja kilkide vesilahustuvad ekstraktid sisaldavad värskest apesinimahlast viis korda rohkem antioksüdante. Siidiusside, tanna japonensiste ja aafrika tõukude rasvlahustuvates osades on kaks korda rohkem antioksüdante kui oliiviõlis. Antioksüdante sisaldub enim ritsikates, mustades sipelgates ja tenebrio molitorises.
Leiud on lubavad: kui putukad on head toitaineallikad, võib see aidata võidelda toidu jätkusuutlikkuse ülemaailmse probleemiga. Putukatest saadud antioksüdantide tõhusust ja turvalisust pole aga veel inimestel testitud. Antioksüdandirikka toidu tõhusus sõltub biokättesaadavusest (aine tõhusus kehasse sisenedes) ning pideva oksüdatiivse stressi olemasolust (rakku kahjustav tegur). Järgmine samm on kindlaks teha, kas inimkeha need antioksüdandid ka omastab. Spetsiaalsetes kasvandustes võib hea toidu peal putukad veelgi rikkalikumaks toitainete allikaks muuta.