/nginx/o/2019/07/16/12370286t1h8797.jpg)
Kuna perearstide maapiirkondade kriis järjest süveneb, tuleb nii arste kui õdesid senisest enam motiveerida maal töötama, rääkis perearstide seltsi juht Le Vallikivi. Lahendusena näeb Vallikivi toimivaid tervisekeskusi.
Le Vallikivi: maapiirkondade kriis järjest süveneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maapiirkondade kriis järjest süveneb. Me peame suutma motiveerida nii perearste kui -õdesid maal töötama,» rääkis Vallikivi portaalile Med24. «Rahaline motivatsioon on üks asi, aga teine on hea töökeskkond, mis tähendab hästi toimivaid tervisekeskusi või koostöövõrgustikke,» lisas ta.
Vallikivi peab oluliseks, et tervisekeskustest saaksid tervisekeskused selle sõna kõige paremas tähenduses, luues koos töötavate inimeste osas sünergia, andes vabaduse puhata ja end koolitada ning pakkudes seeläbi ohutumat ja kvaliteetsemat abi. «See võib tunduda küll teemana väga primitiivne, aga kui arst on väsinud, näljane, ajakavast maas, tualetis käimata ja kõigest sellest vihane, siis on väga keeruline pakkuda patsiendi jaoks ohutut ja kvaliteetset arstiabi,» kommenteeris Vallikivi teema olulisust.
«Meil on praegu 786 nimistut, millest tervisekeskusena tegutsevad juba 95,» lisas Vallikivi. «Aga Euroopa rahaga püsti pandud tervisekeskustest toimib tervisekeskusena vist ainult 1-2, sest nende uute betoonist majade sees istuvad needsamad perearstid oma väikestes äriühingutes. Ei nemad ega infrastruktuuri omanikud saa päris täpselt aru, mismoodi päriselt tervisekeskuseks saamine käib. See selginemine on üks meie lähiaja prioriteete.»
Lisaks toimivale infrastruktuurile peab Vallikivi oluliseks ka lõimumist sotsiaalsfääriga ning kõrgema etapi arstiabiga. «70 protsendi tervisehädadega saab esmatasand suurepäraselt hakkama ning hea korralduse korral võtaksime eriarstiabist ära väga suure koormuse,» lausus ta. «Arusaamine, et esmatasand on oluline ja selle heaks funktsioneerimiseks on vaja sinna investeerida, on ikka veel keeruline tulema, sest me ei saa välja müüdist, et õige meditsiin algab alles haigemajadest, kiirabiautodest, operatsioonisaalidest ja aparatuurist – tegelikult on see ainult püramiidi tipmine osa, mis peaks olema reserveeritud ainult väga haigetele inimestele ning kaks kolmandikku arstiabist peaks toimuma kodudes, hooldusasutustes ja tervisekeskustes.»