Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kongo DV ebolapuhang on nüüd rahvusvaheline tervisekriis (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tervisetöötajad kannavad kirstu beebiga, kes suri ilmselt ebolasse. Beni, Põhja Kivu provints Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 15. detsember, 2018.
Tervisetöötajad kannavad kirstu beebiga, kes suri ilmselt ebolasse. Beni, Põhja Kivu provints Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 15. detsember, 2018. Foto: GORAN TOMASEVIC / REUTERS

Kolmapäeval kuulutati Kongo Demokraatlikus Vabariigis ametlikult välja rahvusvaheliselt murettekitav tervisekriis. Alanud ebolapuhangut peetakse tõsiduselt läbi aegade teiseks. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsub riike üles seda märkama ja topelt pingutama.

Praeguseks on teada enam kui 2500 nakatumisjuhtu. Kongo DV Ituri ja Põhja-Kivu provintsis on surnud ligi 1670 inimest. Neis piirkondades raskendavad puhangu kontrolli all hoidmist relvastatud grupid ja kohalike usalduse puudumine võõraste vastu.

WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles, et ligi aasta on ülirasketes oludes tehtud erakordset tööd: «Me võlgneme reageerijatele, kes ei ole mitte ainult WHO töötajad, vaid ka valitsuse, partnerite ja kogukondade saadetud inimesed, et toetame neid selle koorma kandmisel.»

WHO rahvusvaheline tervise regulatsioon on siduv dokument maailma 196 riigile. Selle järgi defineeritakse rahvusvaheliselt oluline tervisekriis erakorralise sündmusena, mis kujutab haiguse leviku riski teistesse riikidesse ning nõuab koordineeritud rahvusvahelist tegutsemist. Taoline olukord on:

  • tõsine, äkiline, tavapäratu või ootamatu;
  • mõjutab inimeste tervist väljaspool riigi piire;
  • võib nõuda kohest rahvusvahelist tegutsemist.

Kriisikomisjoni teatel avastati Rwanda piiril paiknevas Goma linnas esimene kindel ebola-juhtum. Gomast võib saada värav ülejäänud Kongo Demokraatlikusse Vabariiki ning mujale maailma. Komisjon avaldas järeldused ja nõuanded mõjutatud riikidele, naabritele ja teistele liikmesriikidele. Samas väljendas komisjon pettumust, et nende reageerimiskiirust aeglustasid viivitused, mis olid seotud rahvusvahelise rahastusega.

Komisjoni liikmed kinnitasid ka vajadust kaitsta haiguspuhangust enim mõjutatud inimesi, tagades neile transpordi ja hoides piirid kontrolli all. Samas ei tohi puhangut kasutada kauplemis- või reisipiirangute sisseviimiseks, sest see takistaks reageerimiskiirust ning muudaks kehvemas piirkonnas elavate inimeste elu ja elukvaliteeti.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni humanitaarabi juht Mark Lowcock ütles, et ulatusliku reageerimiseta ei saa puhangut korralikult peatada. Enam kui aasta eest teatas WHO, et tegu on 3. taseme ehk tõsiseima puhanguga. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on kriisi olulisust mõistnud, toetades olulisel määral ebolaga tegelemist.

Tagasi üles