Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Selgus, et anoreksia ei pruugi olla ainult vaimne häire

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Imeliselt paranenud Gemma Walker oleks anoreksia tõttu peaaegu surnud.
Imeliselt paranenud Gemma Walker oleks anoreksia tõttu peaaegu surnud. Foto: Caters News Agency/Scanpix

James Gallagher kirjutab uuest anoreksiauuringust, millest selgus, et anoreksia põhjused on nii psüühilised kui ka kehalised. Seda on seni nähtud vaid tõsise psüühikahäirena.

King’s Londoni kolledži teadlased näitasid, et muutused on seotud inimeste DNA-ga, täpsemalt sellega, kuidas nende keha töötleb rasvu ja suhkruid ning muudab enese näljutamise lihtsamaks. 

Anoreksia on söömishäire, mille all kannatavad inimesed püüavad kaotada nii palju kaalu kui võimalik piirates söömist ja treenides liigselt. Anorektikutel on endast moondunud pilt ning nad tunnevad, et on hoolimata ohtlikust alakaalust paksud. See võib mõjutada ükskõik keda, kuid see mõjutab suurema tõenäosusega naisi. Aja jooksul võib anoreksia kahjustada lihaseid, luid, südant, viljakust ning muutuda eluohtlikuks. Õnneks on anoreksia ravitav ning sellest on võimalik täielikult taastuda.

Valimis oli 16 992 anorektikut ning 55 525 anoreksiata inimest 17 riigist. Nende DNA-d analüüsiti leidmaks anorektikutele omaseid mutatsioone geneetilistes juhistes. Uuringus leiti mutatsioone juhistes, mis kontrollivad keha ainevahetust, eriti suhkrutaset ja keharasva. Teadlaste hinnangul peaks nende tulemuste põhjal anoreksiat pidama ainevahetus- ja psüühikahäireks.

Geneetiliste juhiste rolli tuleks veel uurida, kuid teadlased kahtlustavad, et need mutatsioonid võimaldavad inimestel kauem oma keha näljutada. Enamikel inimestel hakkavad kaalu kaotades tööle signaalid, mis isu suurendavad. Need on tasakaalu säilitamiseks väga olulised. Anorektikutel ei pruugi kaalukaotusel olla sama tugevaid tasakaalupunkti hoidvaid signaale.

Tänu uuringule teame, et seda häiret tekitavad keerulised kehast ja psüühikast tulenevad tegurid. See teadmine võiks aidata patsiente ravi otsima veenda. Tulemusi on lisaks võimalik kasutada uute ravimite välja arendamisel.

Tagasi üles