:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2019/07/19/12381401t1h43aa.jpg)
Vastutus lapse suutervise eest hoolitsemisel lasub lapsevanematel. Nemad mõjutavad seda, kui sageli ja mida laps sööb-joob, kas laps peseb regulaarselt hambaid ning külastab hambaarsti.
Hambaarst: päev otsa toitu krõmpsutada ei ole kellelegi kasulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapse suutervise eest vastutavad vanemad, kes kujundavad läbi enda harjumuste ka lapse harjumusi nii toidulauas kui ka suuhügieenis. Et hambad püsiksid terved ja suutervis oleks hea, peavad nii lapsed kui ka täiskasvanud pöörama regulaarse suuhügieeni kõrval rohkem tähelepanu toidukordade sagedusele. Päev otsa toitu krõmpsutada ei ole kellelegi kasulik, ütles Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag Kuku raadio saates «Kuue samba taga».
Lapsevanemad peavad hea seisma selles eest, et laps jõuaks üks kuni kaks korda aastas hambaarstile, sõltuvalt sellest, kui kõrge on tema kaariese risk. Seda riski mõjutavad nii individuaalne tervisekäitumine – toitumine ja suuhügieen – kui ka keskkonnategurid. Üheks selliseks teguriks on näiteks fluoriidi sisaldus joogivees. Eesti eri piirkondades kõigub joogivee fluoriidi sisaldus väga palju, ulatudes nullist 6,8ni. Kõrgem on sisaldus Lääne- ja Kesk-Eestis, madalam Võru-, Põlva- ja Valgamaal.
Suuprobleemid tulevad välja alles kaitseväes
Hambaarstid, kes töötavad Eesti ajateenistusse suunduvate noormeestega, näevad, kui palju on seal lootuselt katkiste hammastega noori inimesi. Järelikult ei ole nende hambad saanud lapsepõlves piisavalt lapsevanemate tähelepanu, hooldust ega vajadusel ravi. – ja seda perioodil, kui lapsele on hambaravi tasuta. Tasub ikka ja jälle meelde tuletada, et Eesti Haigekassa tasub 19-aastaste (k.a) kindlustatute hambaravi eest. Meil on loodud tasuta võimalus saada nõu ja ravi, et noored saaksid oma täiskasvanu elu alustada tervete hammastega.
Lapse suutervis algab vanemate tervisekäitumisest. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudis tehtud uuringud on kinnitanud, et kui näiteks emal on katkised hambad, ta on kartlik ega pöördu hambaarsti poole, siis on ka tema laps hambaarsti suhtes pelglik ega julge koputada uksele, millest talle tervete hammastega tulevik vastu paistaks. Selliseid inimesi on ligikaudu 17 protsenti.
Läbimõeldud toidukorrad
Seda, et hommikul ja õhtul tuleb hambaid pesta, räägitakse palju. Vähem pööratakse tähelepanu aga toitumise eripäradele. Tervete hammaste nimel tuleb piirduda viie toidukorraga. Kaariese vältimiseks peab toidukordade vahe olema vähemalt kolm tundi. Ei ole vahet, kui tervislik teie toit on – enamik toite sisaldab süsivesikuid ning päev otsa toitu krõmpsutada ei ole kellelegi kasulik.
Soovitan kõigil mõelda läbi oma toidukorrad ja vaadata, et lastele ei oleks magus koguaeg laua peal kättesaadav. Seda, et suhkur suurendab vööümbermõõtu, teatakse väga hästi. Mida teeb see aga suus? Suhkrud, eriti puhtal kujul, on kaariest tekitavate mikroobide poolt fermenteeritavad hapeteks, mis lahustavad hambast mineraale välja. Seda tüüpiliselt silmale ja sõrmele kättesaamatutes kohtades. Näiteks hamba kokkupuutepindadel, sügavates vagudes hambapinnal, aga kui hügieen on väga halb, siis ka igeme piiril ja vabadel pindadel.
Kui inimesel on närimise vajadus, siis tuginedes 20 aasta vältel tehtud uuringutele, soovitan närida ksülitooli sisaldavaid närimiskumme. Peale igat toidukorda või toidukordade vahel on igati kasulik närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi. See pidurdab kaariest tekitavate mikroobide kasvu ning stimuleerib sülje eritumist ja suu iseeneslikku puhastumist.
Artikkel põhineb Mare Saagi intervjuul Kuku raadio saatele «Kuue samba taga». «Kuue samba taga» on rahvusülikooli 100. sünnipäevale pühendatud saatesari. Saadet saab Kukust järelkuulata.