Perearst vastab: mida peaks oskama aastane laps?

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Olga Gillmeister / PantherMedia / Olga Gillmeister

Esimene eluaasta on üks tähtsamaid perioode inimese elus ning selleks vanuseks oskab laps juba piisavalt palju - märkimisväärsemateks oskusteks on kindlasti kõnd ja kõne. Aga mida aastane laps veel tegema ning oskama peaks? 

Minudoc.ee perearst Sergey Saadi sõnul on paljud lapsevanemad kroonilised muretsejad ja kipuvad tihtilugu muuhulgas ka lapse arengu osas pisut üle muretsema. Selleks, et vanemate elu ka pisutki muretum oleks, toob ta siinkohal välja põhilised pidepunktid, mida aastase lapse puhul jälgida tuleks.

Kehalise ja motoorse arengu osas on oluline, et aastane laps seisaks iseseisvalt ning hakkaks kõndima - laps peab üldjuhul juba 14.-15. elukuul iseseisvalt kõndima. O-kujulised ehk niinimetatud varuspõlved on normaalne nähtus, millega sünnivad kõik lapsed ja mis on vaheetapiks teel sirgetele jalgadele. Tallavõlv hakkab arenema alles kolmandast eluaastast, seega pole põhjust muretsemiseks, kui tundub, et aastane laps toetub kõndimisel labajala siseküljele. Aastane laps oskab ka sõrmedega pintsetivõtet kasutades väikeseid asju kätte võtta ning sööb lusikast ja joob ilusti tassist. 

«Sotsiaalse ja psüühilise arengu osas tuleb tõdeda, et aastased lapsed peaksid juba nii mõndagi oskama. Ka neid lapse arengu pidepunkte on vanematel äärmiselt lihtne jälgida,» räägib Minudoc.ee perearst.

  1. Aastane laps laliseb aktiivselt, kombineerides sealjuures omavahel täis- ja kaashäälikuid. Ta oskab öelda kaks või lausa kolm lihtsat sõna, mis on sageli ainult lapse lähedastele arusaadavad. Kui lapse kõne areng on aeglasem, siis võib olla tegemist konkreetse lapse iseärasusega, kuid see võib viidata ka võimalikule kuulmishäirele. 
  2. Aastasel lapsel on arenenud žestid: ta oskab lehvitada, sülle tahta, pead raputada. 
  3. Aastane laps oskab oma lähedastel ja võõrastel inimestel vahet teha ja seetõttu on sel ajal aktuaalne ka võõrastamine. 
  4. Aastane laps oskab osutada asjadele, mida soovib enda kätte saada. 
  5. Aastane laps nõuab aktiivselt tähelepanu ja teab, kuidas manipuleerida. 
  6. Aastane laps tunneb oma nime ära ja reageerib sellele.

Kuni teise eluaastani puudub lastel otsene vajadus teiste omaealistega suhelda - seega ei tasu muretseda, kui teie laps eelistab suurema osa ajast pigem omaette tegutseda. «Lapse arengul mängib väga olulist rolli hoopis aktiivne kontakt lähedastega: temaga tuleb rääkida, talle laulda, teda paitada, masseerida, temaga koos võimelda ning jalutamas käia,» toob doktor Saadi näiteid ja lisab, et just kõige tavalisemad igapäevased tegevused soodustavad märkimisväärselt ja igakülgselt lapse arengut. 

Doktor Saadi lisab, et nüüd on võimalik Minudoc.ee platvormi kaudu saada arstilt nõu ka video teel. Arstid väljastavad vajadusel saatekirja, ravimi retsepti või selle pikendust iga päev kuni kella 22ni - seda ka nädalavahetusel ja riigipühadel. «Selline paindlikkus tagab võimaluse arstiga ühendust võtta igalt poolt ja kogu aeg - eelduseks on vaid arvuti või nutitelefoni ja interneti olemasolu,» selgitab ta. «See on väga mugav lahendus ka kiire elutempoga värsketele lapsevanematele, kellel võib oma beebi arengu osas palju jooksvaid küsimusi tekkida!»

Tagasi üles