Haigekassa juhatuse liige: raha taha haigekassa arendused ei jää

Muutmist vajavaid kitsaskohti, et tehnoloogia kiiremini inimeste kasutusse jõuaks, on päris mitu. Foto: Ronalds Stikans / PantherMedia / Ronalds Stikans

Eesti on võrreldes muu maailmaga toppama jäänud, sõnas Haigekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson Kuku raadio saates «Patsiendiminutid». Raha taha aga arendused pidama ei jää. «Infotehnoloogias pole põhiküsimuseks mitte raha, vaid inimesed,» lisas ta.   

Haigekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tervishoid kui spetsiifilise iseloomuga valdkond võiks olla pigem meedikute või majandusinimeste juhtida, kuid haigekassas on pooltel juhatuse liikmetest infotehnoloogia taust. Petersoni arvates pole selles midagi üllatavat: «Võtame teise väga konservatiivse sektori nagu pangandus, kus suur digitaliseerimise ja inimeste jaoks avanemise laine on juba ära toimunud, nüüd on kogu maailmas jõudnud järg tervishoiu kätte.» Laienenud on ka haigekassa IT-meeskond, kes peaks hea seisma, et Eesti tervishoius toppama jäänud patsiente abistavad tehnoloogialahendused teistele riikidele järele jõuaksid.

Hiljemalt septembris peaks riikliku digiregistratuuri kaudu saama valida sobivat arstiaega kõigist haiglavõrgu haiglatest. «Hetkel läheb meil plaanipäraselt - üksteist haiglat on tänaseks liitunud ja  arendustööd käivad veel üheksas. Haigekassa sooviks, et kõik tervishoius tegutsejad, ka hambaarstid ja perearstid, lõpuks süsteemiga ühineksid. Kohustuslikuks on tehtud liitumine suurematele, kelle aastakäive haigekassaga ületab poole miljoni euro piiri. Ka mitmed erakliinikute juhid ütlevad, et see oleks majanduslikult mõistlik,» rääkis Peterson. Teisalt tehakse liitumisotsuseid lõpuks ikka kasutajamugavuse järgi – täna ei saada riiklik süsteem patsiendile meeldetuletusi visiidile tulekuks ega võimalda ebasobivaks muutunud arstiaega mobiilisõnumile vastates kohe tühistada.

Digiregistratuuris aega broneerima asudes küsib süsteem patsiendilt alustuseks digisaatekirja. «Valdav enamus saatekirjadest on juba praegu digitaalsed, sest see on arstide jaoks kohustuslik.  Pabersaatekirjaga jääb nii nagu vanasti – inimene saab helistada haigla registratuuri ja sel moel visiidi aja kokku leppida. Me ei saa ka eeldada, et kõigil patsientidel on oskus või tahe kasutada digitaalseid tehnoloogiaid. Lisaks tuleb olla valmis ka olukordadeks, kus süsteemis tuleb ette tõrkeid, nii et pabersaatekiri ja kliinikute registratuurid jäävad alles,» selgitas Peterson.

Iga olukorra jaoks digiregistratuur siiski ei sobi. «Patsiendile, kelle häda on väga tõsine ja vajab kohest sekkumist eriarsti poolt, paneb perearst ise aja kinni. Selleks on süsteemis ette nähtud protseduur ja eraldi visiidiajad,» sõnas Peterson. Digiregistratuuri tasub kasutada neil, kelle seisund on stabiilne, abiga kannatab oodata ja kes soovivad ise valida haiglate-arstide vahel.

Tuleval aastal loodetakse lõpuks valmis saada ka pikalt räägitud e-ravimileht. Digitaalne ravimileht on mõeldud nii arstidele, apteekritele kui patsienditele abivahendiks, et kõigil oleks käepärast sama info, kui inimesele kirjutatakse ravimeid välja mitmes kohas ja neid on palju. Lisaks aitab lahendus ravimite võtmisel järge pidada ja ebasoovitavaid koostoimeid ära hoida.

Muutmist vajavaid kitsaskohti, et tehnoloogia kiiremini inimeste kasutusse jõuaks, on päris mitu. «Püüame täna oma digilahendusi hinnata samamoodi nagu raviviisi või ravimi tõenduspõhisust. Aga tehnoloogialahendusel on selleks hoopis teised kriteeriumid. Samuti ei peaks arendused, mis jõuavad kasutusse, olema ainult ainult haigekassa tehtud. Innovatsiooni kiiruse määrab lõpuks, kui paljud tohivad neid arendusi teha. Maailmas on selge trend avatud teenuste ökosüsteemile ja see on ka haigekassa prioriteet,» loetleb Peterson.