Evolutsioon võib seletada inimliigi soodumust südameinfarktideks

Läbilõige ateroskleroosiga arterist.

FOTO: Andreas Fülscher / PantherMedia / Andreas Fülscher

Looduses ei ole ühtegi teist imetajat, kellel tekiks südameinfarkt ateroskleroosist. Isegi mitte vangistuses elavatel šimpansitel, kes jagavad inimestega teisi südamehaiguste riskitegureid, nagu kõrge verelipiidide sisaldus, kõrgvererõhutõbi ja füüsiline passiivsus. 

Ateroskreloos ehk arterite ummistumine kolesterooliladestuste tõttu on ühe kolmandiku südame- ja veresoonkonna haigusest tingitud surmade põhjuseks üle maailma. Südameinfarkti võib veel põhjustada kõrge kolesteroolitase, vähene füüsiline aktiivsus, kõrge vanus, kõrgvererõhutõbi, ülekaalulisus ja suitsetamine, kuid keskmiselt 15 protsendil juhtudest tekib see vaid ateroskleroosist.

Uues uuringus tegid teadlased katseid hiirtega, kes olid geneetiliselt muundatud nii, et neil tekkisid inimestega sarnased terviseprobleemid. Katses leidsid teadlased, et ühe geeni eemaldamine tekitas hiirtele peaaegu kaks korda suurema tõenäosusega ateroskleroosi kui tavalistel hiirtel. Uurijad usuvad, et mutatsioon, mis inaktiveeris CMAH geeni inimeste eellastel toimus mõni miljon aastat tagasi tänu malaariaparasiidile.

Suurenenud risk paistis olevat mõjutatud mitmest tegurist, sealhulgas hüperaktiivsetest vere valgelibledest ja kalduvusest diabeedile. See võib seletada, miks isegi taimetoitlastest inimestel, kel ei ole ühtegi südamehaiguse riskifaktorit võib siiski südameinfarkt ja insult tekkida.

Tagasi üles