/nginx/o/2019/07/23/12398179t1hbe4f.jpg)
Rootsis leiti, et kergelt tõusnud veresuhkruväärtustega eakatel harilikult päris diabeeti välja ei kujune.
Prediabeet eakatel enamasti diabeediks ei muutu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Rospu kirjutab portaalis Med24 uuringust, kus jälgiti 12 aasta vältel 2575 vähemalt 60-aastast ilma diabeedita inimest. Uuringu alguses oli 918 osalejal ehk 36 protsendil normist kõrgemad veresuhkrud, mis ei vastanud diabeedi diagnoosimise kriteeriumidele, kuid mida võis nimetada prediabeediks. Diabeedi esinemist hinnati kas diabeediravimite kasutamise, haiguslugude või vere glükohemoglobiini väärtuste põhjal.
Jälgimisperioodi jooksul kujunes diabeet vaid 119 osalejal, mis moodustas 13 protsenti esialgest prediabeediga grupist. Seevastu 22 protsendil osalejatest langesid veresuhkrud normaalsetesse väärtustesse. Normaalsete veresuhkruväärtuste taastumine oli tõenäolisem nendel osalejatel, kes kaotasid kaalu ning kellel polnud kõrget vererõhku ega südamehaigusi. Diabeedini progresseerusid tõenäolisemalt rasvunud osalejad.
Seega ei ole diabeedini progresseerumine eakate prediabeediga patsientide jaoks ainus sihtpunkt, vaid ligi kahel kolmandikul patsientidest püsib kas kergelt häirunud suhkruainevahetus või hoopis veresuhkrud normaliseeruvad. Elustiilimuutused nagu kehakaalu normaliseerimine võivad prediabeedi progressiooni pidurdada.
Uuringu nõrkusteks on võrdlemisi väike osalejate arv. Samuti polnud uurijatel andmeid selle kohta, milliseid võtteid osalejad oma veresuhkru reguleerimiseks kasutasid, näiteks liikumis- või söömisharjumuste muutmine.