Ootamatu kahju sigaretisuitsust, mis on salakavalam kui passiivne suitsetamine

Sigaretisuitsu jääkained võivad jääda ruumidesse aastateks või isegi aastakümneteks.

FOTO: Diego Cervo / PantherMedia / Diego Cervo

Suitsetamise ohud on hästi teada: südamehaigus, insult ja kopsuvähk. Tervisekahjud mõjutavad nii suitsetajaid, kes hingavad otseselt sisse nikotiini ja teisi kemikaale kui ka mittesuitsetajaid, kes puutuvad kokku väljahingatud suitsuga ja põlevate sigarettide tossuga.

Lisaks passiivsele suitsetamisele, kus mittesuitsetaja hingab otseselt sisse sigareti põlemisest tulevaid aure, võib kahju teha ka sigaretisuitsu jäägid riietes, vaipades, mööblis, nahal ja juustel. Nähtamatu tubakatolm lendub suitsetamisel keskkonda ning jääb püsima ka peale sigareti kustutamist. 

Massachusettsi lastehaigla uurijad leidsid, et nikotiini jäägid reageerivad levinud õhu saasteainete, lämmastikhappe ja osooniga ning moodustavad kantserogeene ehk aineid, mis võivaid vähki tekitada. Kemikaalid lenduvad seejärel pidevalt aina uuesti tagasi õhku.

Teadlaste sõnul võivad tubaka jääkained kahjulikke kemikaale õhku paisata aastaid või isegi aastakümneid. Õhutamisest siin kasu ei ole ning akende avamine ega ventilaatorite kasutamine ei enneta kemikaalide moodustumist ega sissehingamist, mainiti artiklis. 

Kuigi inglise keeles third-hand smoking´ks nimetatud nähtus on võrdlemisi uus termin, millele eestikeelset vastet veel pole, on see teadlaste uurimisteemaks olnud juba aastakümneid. 1953. aastal näitas Washingtoni meditsiinikooli teadlane, et sigarettide jääkainetest tehtud kondensaat tekitas vähki. 1991. aasta uuringus leidsid uurijad suitsetajate kodudes olevast tolmust nikotiini. Hilisem uuring 2004. aastal näitas, et nikotiin oli suitsetajate kodudes ka siis, kui nad üritasid suitsu levikut piirata, näiteks väljas suitsetades.

Seda tüüpi suitsetamise kahjude all kannatavad kõige rohkem lapsed ja beebid, sest nad hingavad või söövad mürke sisse täiskasvanuid kallistades, autos istudes või põrandal roomates. Mürgid võivad nendes kohtades olla aja jooksul kuhjunud ning laste arenevad organid ja immuunsüsteem teeb nad selle suhtes eriti haavatavaks.

Artikkel on tõlgitud portaalist World Economic forum.

Tagasi üles