Mida tahetakse saavutada Eesti rahvastiku tervises järgmise kümne aastaga?

Arengukava keskendub eelkõige keskmise eluea pikendamisele.

FOTO: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Volodymyr Melnyk

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020-2030. Arengukava seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Tervisestatistika näitab, et kõige rohkem eluaastaid kaotame südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti inimeste eluiga viimasel kümnendil oluliselt pikenenud, kuid tervena elatud eluaastad pole samas tempos kasvanud. «Meie eesmärk on, et see periood inimeste elus, mil nad kogevad terviseprobleeme, mis piiravad igapäevaseid tegevusi ja tööelu, oleks võimalikult lühike. See mõjub pärssivalt nii inimeste aktiivsele ühiskonnas osalemisele, mõjutab eluga rahulolu, aga ka meie majanduse arengut ja riigi jätkusuutlikkust tervikuna,» ütles minister.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine:

  • tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui nelja aasta võrra (78 eluaastani) ja naistel ligi kahe aasta võrra (84 eluaastani);
  • tõsta tervena elatud aastaid meestel seitsme ja poole aasta võrra (62 aastani) ja naistel nelja aasta võrra (63 eluaastani);
  • vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest enam kui kaks eluaastat lühem;
  • vähendada hariduslikku ebavõrdsust, et eeldatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneks ning ei oleks suurem kui kuus eluaastat (praegu on vahe 8,6 aastat).

«Riigi areng ja inimeste heaolu sõltub olulisel määral inimeste tervisest. Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu kui ka majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Vajame selleks nii valitsus-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi,» sõnas Kiik. 

«Tervise valdkonnale järgmiseks kümnendiks eesmärke seadva ja suundi andva arengukava koostamist alustati eelmise valitsuse koosseisu ajal, see oli aastavahetusel kooskõlastusringil, kuid arengukava kinnitamiseni ei jõutud. Seetõttu saatis sotsiaalministeerium arengukava uuesti kooskõlastusringile, et seejärel saata see Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks,» selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. «Uuesti kooskõlastusringile saadetud arengukavas on seatud eesmärgid jäänud samaks, kuid enam on tähelepanu pööratud tõendusel põhineva poliitika olulisusele arengukava eesmärkide saavutamisel ja valdkonna juhtimisel.»

Arengukava viiakse ellu läbi kolme programmi – inimkeskne tervishoid, tervist toetav keskkond ja tervist toetavad valikud. 

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

2018. aasta septembris läbis arengukava avaliku konsultatsiooni, lisaks toimusid 2018. aasta sügis-talvel kõikides maakondades üle Eesti maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsuste juhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega.

Tagasi üles