Mida süüa erinevate kasulike soolestikubakterite turgutamiseks?

Bakterite tasakaalu mõjutavad eelkõige pikaaegsed toitumisharjumused.

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Mikroobikoosluse mitmekesisus kirjeldab soolestiku tasakaalu ja on oluline näitaja haiguste riski hindamiseks. 

Mitmekesine soole mikroobikooslus viitab heale soole tervisele. Järgnevalt on välja toodud olulisemad bakterid, mille hulka sooleproovi koosluses vaadatakse. Uuring ise annab personaalseid soovitusi tavapärasest soolekooslusest eristuvate bakterite puhul.

Bifidobaktereid loetakse kasulikeks soolebakteriteks, kellel on oluline mõju imiku tervisele ning vanemaks saades nende osakaal koosluses kahaneb. Selle perekonna baktereid leidub ka toidus, probiootiliste omadustega tüvesid lisatakse keefiri, jogurtisse ja teistesse piimatoodetesse.

Laktobatsillid on piimhappebakterid, mida loetakse kasulikeks soolebakteriteks. Neid kasutatakse kääritatud piimatoodete (nt keefir, jogurt) ja köögiviljade (nt hapukurk ja -kapsas) valmistamisel. Samuti lisatakse mitmeid spetsiifilisi tüvesid probiootikumidena piimatoodetesse nagu rikastatud jogurt ja keefir.

Rasvade ja valkudega seotud bakterite hulk. Valgu- ja rasvarikas, kuid kiudainetevaene toitumine soodustab soole seinale kinnituvate bakterite domineerimist. Selliste bakterite ülekaal võib tuua kaasa põletikuprotsesside tekke, kuna paljud rasvu ja valke armastavad bakterid toodavad meie organismi jaoks toksilisi ühendeid.

Võihapet tootvate bakterite hulk. Mikroobikoosluse poolt toodetavate ainevahetussaaduste hulgas on butüraadil ehk võihappel kandev roll põletikuseisundite leevendamisel. Võihape on eriti oluline soole tervisele, sest see toidab soolt vooderdavaid epiteelirakke, mille tulemusena väheneb toksiinide kuhjumine, tõuseb insuliintundlikkus, paraneb soolebarjääri funktsioon ehk taastub soole sisepinda katvate ja kaitsvate valkude kiht, samuti väheneb ülekaalu tekkerisk.

Põletikega seotud bakterite hulk. Mikroobikoosluse oluliseks rolliks on võidelda põletikku tekitavate bakterite ülekasvu vastu, näiteks ainevahetusprotsessi parandamise ja immuunvastuse tugevdamise abil. Samuti konkureerivad tavalised seedekulgla bakterid põletikku tekitavate bakteritega, sealhulgas potentsiaalsete patogeenidega soolestiku asustamisel ning toitainete omandamisel.

Kaks tüüpi

Soolestiku mikroobide kooslusi saab lihtsustatult jagada eri bakteritüvede tasakaalu näitavaks kaheks enterotüübiks: ühes domineerib Bacteroides’i perekond, teises Prevotella perekond. Enterotüübi kujunemist mõjutavad eelkõige pikaaegsed toitumisharjumused. 

Bacteroides’i enterotüüpi seostatakse põhiliselt valgu- ja rasvarohke toitumisega, mis on omane lääne dieedile. Prevotella enterotüüpi seostatakse komplekssüsivesikute ja kiudainerohke toidu tarbimisega, mis on omane põlisrahvaste toitumisele. Enterotüübi määramisel on olulisel kohal just Prevotella olemasolu ja hulk, sest paljude lääne ühiskonna inimeste soolestiku koosluses leidub Prevotella perekonda väheses osakaalus.

Allikas: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

Tagasi üles