Arst Marta Velgan: kas veganlus viib inimeste väljasuremiseni?

Peamised viljakust mõjutavad tegurid on üle- ja alakaal, vähene füüsiline aktiivsus ning igasugune ühekülgne toitumine, mis põhineb rohkelt suhkrut, soola ning küllastunud rasvhappeid sisaldavatel töödeldud toitudel.

FOTO: Shutterstock

«Paljud veganid on kokku puutunud sellega, et neid kõiksugu tervisehädadega ähvardatakse. Olgu nendeks ähvardajateks tervishoiutöötajad, lähedased ja sõbrad või hoopiski erinevad eksperdid ja teadlased, kes aeg-ajalt meedias sõna võtavad,» kirjutab arst Marta Velgan ajakirjas Vegan.

Taimetoitlus ja veganlus kogub järjest enam hoogu ning tundub, et niipea see hoog ei rauge. Suurbritannias on viimastel aastatel kolmandik inimestest vähendanud või lõpetanud liha söömise. Hinnanguliselt on iga kaheksas Suurbritannia elanik vegan või taimetoitlane ning 21 protsenti on fleksitaarlased, kelle põhiline toidulaud on taimne, kuid kes aeg-ajalt söövad liha.

Tundub, et osades inimestes tekitab taimetoitluse võidukäik aga hirmu ning sunnib neid meedias taimetoitlust maha tegema. Viimane üllitis ilmus kultuurikriitiku Linnar Priimäe poolt, kes nimetab veganlust rahvaste väljasuretamise programmiks ning tsiteerib piimateadlast Tiiu-Maie Lahte, kelle sõnul vähendab taimetoitlus noorte võimet paljuneda.

Mida ütleb meditsiin toitumise ja viljakuse seoste kohta?

Neist seostest räägitakse üha enam. Üheks oluliseks viljakuse ennustajaks on kehakaal ja kehamassiindeks (KMI). On leitud, et kui KMI on üle 30 või alla 20 kilogrammi ruutmeetri kohta või alla, suureneb risk madalamaks viljakuseks. Teiseks oluliseks faktoriks on füüsiline aktiivsus. 2018. aastal avaldasid kõrgkoolide Harvard T.H. Chan School of Public Health ja Harvard Medical School teadlased artikli, mis võttis kokku varasemalt ilmunud toitumist ja viljakust käsitlevad teadusuuringud. Järeldati, et nii meeste kui ka naiste puhul mõjutab toitumine suuresti viljakust, ning soovitati toitumise osas nõustada kõiki peret planeerivaid ja viljatusravi saavaid inimesi. 

Ülevaates tuuakse välja, et viljakusele mõjuvad positiivselt foolhape, vitamiin B12, rasvhapped ning peamiselt taimsel toidul põhinev toitumine (näiteks Vahemere dieet). 

Harvardi meditsiiniõdede uuringus (The Nurses Health Study II), mis hõlmas enam kui 18 000 naist, leiti, et valgu saamine taimsetest allikatest vähendas viljatuse riski võrreldes loomse valgu tarbimisega. 

Foolhape on peamiselt taimedes leiduv B grupi vitamiin, mis osaleb DNA ja RNA sünteesimises ning raku jagunemisel vajalike aminohapete metaboliseerimises. Foolhapet meie keha toota ei oska, mistõttu tuleb seda saada toiduga. Piisavat foolhappe tarbimist seostatakse madalama viljatuse ja raseduse katkemise riski ning paremate viljatusravi tulemustega. On leitud, et foolhappe defitsiit raseduse ajal suurendab neuraaltoru defekti tekkeriski lapsel. Foolhapet sisaldavad muuhulgas täisteraviljad, kaunviljad ja rohelised köögiviljad, mistõttu veganitel selle vitamiini saamisega probleeme ei tohiks olla. Epic-Oxfordi uuringus leiti, et veganitel on foolhappe tase veres kõrgem kui taimetoitlastel ning segatoidulistel. 

Vitamiin B12 on toitaine, mida loodetavasti iga vegan teab ning on selle toidulisandi näol oma kappi varunud. On leitud, et vitamiin B12 defitsiit võib olla seotud korduvate raseduste katkemistega. 

Üha enam leitakse vitamiin B12 puudust ka segatoitu söövatel inimestel, eriti on ohustatud rasedad ning imetavad naised. Veganid on omnivooridega võrreldes eelisseisus, kuna toidulisandites ja rikastatud toitudes esinev vitamiin B12 on paremini omastatav.

Viljakust võib mõjutada ka rasvade sisaldus toidus. Peamiselt loomses toidus sisalduvate küllastunud rasvhapete rohkust dieedis on seostatud madalama spermatosoidide arvuga spermas. Polüküllastumata rasvhapped mõjutavad nii naiste kui ka meeste reproduktiivtervist aga positiivselt. Meeste puhul on leitud, et suurem oomega-3 rasvhapete tarbimine on seotud parema spermatosoidide morfoloogiaga. Samuti nähtub, et naistel, kes tarvitasid rohkem oomega-6 rasvhappeid, linoleenhapet ning oomega-3 rasvhappeid, oli suurem tõenäosus rasestuda. 

Kuigi pikaahelalised oomega-3 rasvhapped võivad parandada naiste viljakust, on ebaselge, mil määral võib seda kasu vähendada raskemetallide esinemine oomega-3 rikastes toiduainetes, nagu näiteks kala. 

Harvardi artiklis mainitakse ka seda, et punase liha tarbimisel on leitud viljakust vähendav mõju. Vastupidiselt on taimedes leiduval mitteheemsel raual ning rauapreparaatidel aga viljakusele positiivne mõju. 

Kuigi mitteheemse raua imendumine organismis on veidi vaevalisem, on uuringutega ümber lükatud väide, justkui esineks veganitel sagedamini rauavaegusaneemiat.

Varasemalt on arvatud, et soja sisaldavate toodete regulaarne tarvitamine on seotud kehvema reproduktiivtervisega, kuid viimased uuringud ei ole seda kinnitanud. Leitakse, et soja lisamine toidusedelisse võib viljatusravi läbivatele naistele hoopis kasuks tulla. 

Tuginedes olemasolevale kirjandusele võib väita, et taimne toitumine ei kahjusta inimese võimet paljuneda, vaid võib suisa suurendada viljakust ning lihtsustada rasestumist. Seejuures tuleks silmas pidada, et taimne toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekülgne, sisaldaks piisavalt vajalikke toitaineid ning annaks piisavalt energiat.

Peamised viljakust mõjutavad tegurid on üle- ja alakaal, vähene füüsiline aktiivsus ning igasugune ühekülgne toitumine, mis põhineb rohkelt suhkrut, soola ning küllastunud rasvhappeid sisaldavatel töödeldud toitudel.

Tagasi üles