Kuidas head sotsiaalsed suhted meie eluiga ja õnne mõjutavad?

Suurema kiindumusega paaridel on madalam depressiooni tase ning suurem rahulolu eluga. Foto: Shutterstock

Kiires maailmas võib ära uppuda töistesse ja kodustesse kohustustesse ning jätta teistega suhtlemine tahaplaanile. Uuringud kinnitavad aga, et õnnelikuma ja pikema elu saladus on hoopis muu. Olulisem on leida aega sõbraga tee joomiseks ning perega jalutamiseks.

Sotsiaalsed sidemed ennustavad õnnelikku ja tervislikumat elu

1938. aastal alustasid Harvardi uurijad grupi noorte meeste elude jälgimisega, millest sai üks kuulsamaid pika-ajalisi uuringuid. Eesmärk oli periooditi toimuvate intervjuude ja arstikontrollide läbi mõista nende tervise ja heaolu arengut. Enam kui 80 aastat hiljem on Harvardi täiskasvanute arengu uuring endiselt käimas ning seega üks pikimaid uuringuprogramme sotsiaalteadustes. 

Uuringu valimis alustasid 724 poissi ning uurijad jätkavad praegu elavate osaliste jälgimist, kellest enamik on üheksakümnendates eluaastates. Peamine tulemus on, et sotsiaalsed sidemed on üks tähtsaim tegur inimeste õnnes ja tervises. Soojade suhete hoidjad elavad kauem ning õnnelikumalt. Teised surevad kiiremini.

Aktiivne õnne püüdmine ei ole üldjuhul hea

Aktiivne õnne poole püüdlemine võib jällegi õnne vähendada. Esiteks seatakse õnnelikkuse saavutamiseks liiga kõrged standardid. Teiseks, inimesed ei oska alati õigesti hinnata, mis neid õnnelikuks teeb. Kolmandaks, õnne poole püüdlejad jälgivad liiga aktiivselt oma kulgu ning see võib vähendada võimet rõõmu tunda. 

Näiteks kipuvad inimesed üle hindama raha mõju õnnele, kuigi teatav seos on nende kahe vahel muidugi olemas. Teatud piirist ei too lisasissetulek enam õnne juurde. On leitud, et materiaalsemate väärtustega inimesed on õnnetumad kui need, kes hindavad kõrgemalt näiteks armastust. Kellelgi teisel on kuskil alati paremad asjad kui meil. Seega on suurim õnneläte peidul mujal.

Suhtlemisele rohkem rõhku pannes saab oma õnnetunnet suurendada

Maailma väärtuste uuringust selgub, et pea kõigis riikides on õnnelikumad need, kes veedavad sageli oma sõpradega aega. Muutused sotsiaalsetes suhetes ennustavad muutusi õnnes ja eluga rahulolus. Üksildust tundvatel inimestel esineb hilisemas elus rohkem terviseprobleeme. Eelnevalt mainitud Harvardi uuringus vaadati 82 abielumeest. Neil, kes raporteerisid suuremat kiindumust oma partnerisse, oli 2,5 aastat hiljem madalam depressiooni tase ning suurem rahulolu eluga. 

Saksa teadlased uurisid, millised ideed inimestel oma eluga rahulolu parandamiseks olid ning vaatasid seejärel, milliseid muutusi eluga rahulolus need muutused tekitasid. Uurijad leidsid, et need, kellel oli plaanis näiteks pere ja sõpradega rohkem suhelda, märkasid aasta hiljem arenguid eluga rahulolus. Mittesotsiaalseid tehnikaid kasutavad inimesed (näiteks need, kes plaanisid leida parema töö) ei raporteerinud suuremat eluga rahulolu.