Üks võib näiliselt lõpmatuseni juua, kuid teisel tekib kerge vine juba klaasist veinist. Sugu, geneetika ja alkoholi tarbimise harjumused mängivad tolerantsi juures rolli.
Miks mõni inimene kannatab rohkem alkoholi kui teine?
Alkoholitolerants viitab mõne inimese võimele tarbida suuri koguseid alkoholi enne selle kahjulikkude mõjude tundmist ning selle tekkimiseks on mitmeid põhjuseid, rääkis psühhaatria ja käitumisteaduste professor Peter Martin portaalile Huffpost.
Teadlased on uurinud mitmeid tegureid, mille tõttu osade inimeste kehad kannatavad rohkem alkoholi kui teistel. Sugu ja kehakaal on ühed kõige selgemini seletatavad faktorid. Mehed suudavad tarbida joobe tekkemiseks rohkem alkoholi kui naised. Samuti kannatavad suurema kehamassiga inimesed rohkem kui kergemad, ilma, et tekiks ebameeldivaid kõrvalmõjusid.
Bioloogilised tegurid on juba keerulisemad. Martini sõnul arvatakse, et alkoholitolerants sõltub ainevahetuses osalevatest ensüümidest, teine lähenemine lähtub ajurakkude vahel olevast impulsside ülekandest. Neurotransmitterite teooria järgi ei jõua kõrge tolerantsiga inimeste ajju signaal, mis käsib joomise lõpetada. Alkoholi lagundamine ainevahetuses on mitmetasandiline protsess. Suur osa alkoholist töödeldakse kehas atsetaldehüüdiks. Mõnel inimesel on puudus ensüümist, mis atsetaldehüüdi lagundab ning nii võib aine veres koguneda. See tekitab naha punetust ja pohmelliga seotud sümptomite ägenemist. Suurem tõenäosus selle ensüümi puudujäägiks on näiteks Aasia päritolu inimestel.
Lisaks sellele on inimkehal võime suurenenud alkoholitarbimisega kohaneda, mis võib viia kiirema alkoholi lagundamiseni. Seetõttu võivad sagedasemad joojad paista vähem joobes tarbides sama koguse alkoholi. Kõrgem tolerants võib anda vale mulje sellest, kui purjus inimene on. Seetõttu ei tasu arvata, et need inimesed on paremad ülesannetes, mis nõuavad keskendumist ja reaktsioonikiirust, nagu autojuhtumine. Samuti ei kaitse kõrge tolerants alkoholi pikaajaliste mõjude eest.