Patsientide nõukoda on ootamatult populaarne

Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi kontrolli. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu Ülikooli Kliinikum kutsub kokku kuni 12-liikmelise vabatahtlikest koosneva patsientide ja ja nende lähedaste esindusrühma, mille eesmärk on haigla patsiendikesksust suurendada. 

Patsiendi vajadustega arvestamine aitab paremini oma tööd teha, sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Inimesest lähtuv meditsiin on uue aja märksõna, aga mida see täpsemalt tähendab? «Üks on meditsiini sisuline pool, kus patsiendil on keeruline kaasa rääkida. Küll aga saaks ta aidata selles, kuidas toimub patsiendi liikumine erinevate ravietappide vahel. Ülikoolihaigla aspektist vaadates lisaks, et ravi-, õppe- ja teadustöö moodustaks terviku ja ei oleks mitte tülinaks, vaid võimaluseks. Praktika näitab, et patsiendi vaate lisamine aitab paremaid teenuseid teha, kui ainult meedikute poolt loodud mudelid,» selgitas Eelmäe.

Paljud haiglad üle maailma kaasavad patsiente mitmel erineval moel. Eestis on siiani tegeletud põhiliselt tagajärgede likvideerimisega. «Aastast 2001 tegutseb kliinikumis küll kaebuste lahendamise süsteem, kuid tänapäeva meditsiinis on oluline ka süsteemsema tagasiside pool. Viimase tõuke patsientide nõukoja loomiseks andis kliinikumi osalemine Euroopa Vähiliidu kvaliteedi hindamise süsteemis, kus meid julgustati taolist ühendust ellu kutsuma,» rääkis Eelmäe. Patsientide nõukodade loomisega tegelevad ka teised haiglad. Kuressaares on taoline juba tööd alustanud, Põhja-Eesti Regionaalhaigla võtab teema ette sügisel.

Kliinikumi patsientide nõukojas saab olema kaksteist liiget ja liikmeks astumise sooviavaldusi oodatakse esimese septembrini. «Nädalapäevad tagasi kuulutasime võimaluse välja ja tänaseks oleme saanud juba üle 20 avalduse, kuigi tähtajani on jäänud veel rohkem kui kuu aega,» tõdes Eelmäe. Huvilisi peaks jätkuma rohkesti, sest kliinikumis käib ravil üle kuuesaja tuhande inimese aastas, lisaks nende lähedased. Paljud neist ootavad pikisilmi muudatusi meditsiinisüsteemis.

Kandidaatide hulgast läbipaistva valiku tegemiseks vajalikke kriteeriume tänaseks veel paigas ei ole. «Nõukoda peaks tulema võimalikult laiapõhjaline, kus on esindatud alates imikute-väikelaste lähedastest lõpetades vanemaealisteni välja. Otsustajaks ei saa olema mitte ainult juhtkond, vaid ka klinitsistid – arstid ja õed,» sõnas Eelmäe ja lisas, et hoopis suurem väljakutse on see, kuidas ära kasutada teadmisi, mis on neil inimestel, kes nõukojast välja jäävad.

Lahendamist vajavaid pisiasju on haiglas palju ja neid tekib pidevalt juurde. Probleemide pingerida, mida nõukogu esmalt ette võtab, on tänaseks kokku leppimata. «Juba visiidile registreerimisel peaks olema üheselt selge, et kui järjekord on oodatust pikem, milliseid alternatiivseid võimalusi me pakkuda saame. Haiglasse tulles oleks olemas info, kuidas on korraldatud parkimine, kas ratastooliga saab ka peauksest sisse või mida peab teadma, et jõuda õigeks ajaks kabineti ukse taha – kas tuleb minna trepist või saab kasutada lifti. Samuti on tähtis, et patsient pääseks vastuvõtule kokkulepitud ajal, mitte ei ootaks tunde ukse taga,» loetles Eelmäe olulisi märksõnu.

Esimesel poolaastal jäi kliinikumis ära kakskümmend tuhat eriarsti visiiti, kuhu patsiendid kohale ei tulnud. «See on tühi aeg, mis teiste jaoks pikendab ravijärjekordi. Patsientide nõukoja liikmed võiksid aidata siin inimeste hulgas selgitustööd teha vastutuse võtmisel,» pakkus Eelmäe. Teisalt ei plaanita nõukoja liikmete tööd tasustama hakata, sestap pole täiendavate ülesannete võtmine vabatahtlike poolt ka väga realistlik. Eelmäe arvates võiks töö tähtajalisus ja liikmete vahetumine aidata siin õhinapõhisust tõsta.

Kliinikumi kontsernis tegeleb ravikvaliteedi parendamisega kümneid meedikud, kes muuhulgas viivad läbi ka patsientide küsitlusi. Täna tehakse neid suurtes haiglates haigekassa eestvõtmisel kord kahe aasta jooksul ja nad on vähe informatiivsed. «Küsitlused võiksid olla pidevad eluprotsesside hindajad, kuid küsimustik ei tohi samas olla pikk, et inimene neid täites väsiks. Eelmisest töökohast on mul kogemus, kus pideva tagasiside kogumise kõige väärtuslikum osa olid patsientide poolsed ettepanekud - sealt tulid välja esmajärjekorras muutmist vajavad praktikad,» tõi Eelmäe näite.

Kuula raadiosaadet siit.