Kumb peletab arste paremini: kas maheõun või tavaline poeõun?

Õun pärast vihma

FOTO: Enid Udras

Maailma populaarseima puuvilja kohta on levinud ütlus «õun päevas hoiab arsti eemal». Uus uuring näitab aga, et õunad pole ses osas võrdsed.

Õun on kiudainete, C-vitamiini, erinevate B-kompleksi vitamiinide, looduslike antioksüdantide ja mitmete mineraalide allikas. Nagu iga teise toidu puhul, on ka selles mitmeid seedesüsteemi sattuvaid mikroorganisme. Nendel võib tervisele ajutine mõju olla.

Grazi Tehnikaülikooli teadlased uurisid, kas mahekasvatatud ning tüüpilistes poodides müüdavate õunte bakteripopulatsioonides esineb erinevusi. Poeõunad puutuvad tavaliselt rohkem kokku keemiliste väetiste ja taimekaitsevahenditega.

Meie toidus leiduvad bakterid, seened ja viirused koloniseerivad meie soolestikku. Küpsetamine ja keetmine tapab neist enamiku, mistõttu on toored puu- ja köögiviljad eriti tähtis soolestikumikroobide allikas. Õuntes leiduvate bakterite kohta pole seni palju teada olnud.

Uurijad analüüsisid õunte erinevates osades leiduvaid baktereid. Täpsemalt vaadati mahe- ja poeõunte õunte vart, koort, puuviljasisu, seemneid ja tupplehti.

Mõlemas oli sarnane kogus baktereid: keskmiselt on ühes 240-grammises õunas 100 miljonit bakterit. Enim baktereid leidus seemneis ja seejärel puuviljasisus. Mahe- ja poeõunte vahel olid bakterite osas selged erinevused. Värskelt korjatud maheõuntes on poeõuntega võrreldes oluliselt rohkem mitmekesiseid, tasakaalus ja ühtlased bakterihulki.

Tavalistes poeõuntes esines rohkem kahjulikke baktereid. Enamikes poenäidistes leiti patogeene sisaldavat escherichia-shigella bakteritüüpi, mida maheõuntes ei esinenud. Maheõuntes esines rohkem kasulikke baktereid. Neist leiti kasulikku probiootiliste omadustega lactobacilli bakterit. Erinevad bakteripopulatsioonid seletavad ka seda, miks maheõunad võivad poeõuntest paremini maitseda. Maheõuntest leiti rohkem bakterit methylobacteriumnimega, mis soosib maasikamaitseliste osakeste biosünteesi. 

Uurijad arvavad, et analüüsi tuleks teiste puuviljade puhul korrata. Nii saame teada, millised teised põhilised erinevalt kasvatatud toiduained oma bakterisisu poolest erinevad. Ühe töö autori Birgit Wassermani arvates võib mikrobioom ja antioksüdantide profiil võib tulevikus saada muude toitainete nimekirjade kõrval kättesaadavaks standartseks toitumisinfoks.

 
Tagasi üles