Lugeja küsib: töötan ohtlike kemikaalidega. Kuidas saan ennast kaitsta nende mõju eest?

Kui tööprotsessi käigus kasutatakse ohtlikke kemikaale, võivad nende osakesed ladestuda tööriietele, eralduda keskkonda ja töötajate organismi jõuda. Foto: Shutterstock

Lugeja küsib: Töötan elektroonikatööstuses, kus kasutatakse tööprotsesside käigus erinevaid kemikaale ning tööandja on meile töötamiseks andnud kitlid. Kas enne söögiruumi sisenemist peaksime kitlid seljast võtma?

Vastab Aile Salundi, Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor: Kui tööprotsessi käigus kasutatakse ohtlikke kemikaale, võivad nende osakesed ladestuda tööriietele, eralduda keskkonda ja töötajate organismi jõuda. Kui kitlitega siseneda söögiruumi, võivad neilt eralduvad osakesed ladestuda sööginõudele ja söögile või sattuda organismi läbi hingamisteede. Seetõttu tuleks tööriided enne sööma minekut ära võtta. Lisaks peab pärast kemikaalidega kokkupuudet kindlasti korralikult pesema nii käed kui ka näo, isegi kui tööprotsessi ajal kasutatakse isikukaitsevahendeid.

Kemikaalide toime organismile võib olla väga erinev. Terviseprobleemid või muutused organismis võivad tekkida alles pika perioodi vältel ning tagajärjed võivad olla pöördumatud. Kindlasti tuleks eriti tähelepanelik olla töökeskkondades, kus tegeletakse kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega. Määruse «Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kohaselt peab tööandja keelama söömise, joomise ja suitsetamise kohtades, kus on kantserogeenide või mutageenidega saastatuse oht. Tööandjal tuleks üle vaadata kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid tuvastamaks, millisesse kategooriasse kasutatavad kemikaalid kuuluvad ning milliseid ettevaatusabinõusid kemikaalide kasutamisel rakendada. Tööandja peab töökoha riskianalüüsi käigus: (1) iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohuteguritega; (2) mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid piirnormidega; (3) hindama võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust; (4) määrama ohutusabinõud ja nende rakendamise korra; (5) vormistama riskianalüüsi tulemused kirjalikult.

Ohutegurite minimeerimiseks peaks tööandja võtma kasutusele ohutumad kemikaalid. Kui seda aga teha pole võimalik, tuleb töökeskkonnas kehtestada nõuded, mis viiksid ohuteguri riskitaseme võimalikult madalale.