Muusika võib operatsioonieelset ärevust leevendada sarnaselt rahustitele

Lõõgastaval muusikal pole sõnu, olulist muutust tempos või rütmis ning ärevuse vähendamisel on tõhusaim 60 takti minutis.

FOTO: Shutterstock

Operatsioonieelne ärevus on tavaline nähtus, kuid see võib tekitada teatavaid probleeme. Ärevuse maandamiseks kasutatakse sageli rahusteid, millel võib olla mitmeid kõrvalmõjusid. Ajakirjas Regional Anesthesia & Pain Medicine avaldatud uuringus leiti, et rahustaval muusikal võib sellisel juhul olla rahustitele sarnane mõju.

Operatsiooniärevus võib mõjutada inimese taastumist ning haavade paranemist. Ärevuse maandamiseks antakse patsientidele enne narkoosi rahustina toimivaid bensodiasepiine. Bensodiasepiinidega kaasneb aga mitmeid võimalikke kõrvaltoimeid: mõju hingamisele, vereringele ja tujule. Nende mõju peab jälgima õppinud professionaal.

Bradti ja kolleegide 2013. aastal avaldatud ülevaateuuringus tehti 26 töö põhjal järeldus, et muusikal võib olla kasulik mõju operatsioonieelsele ärevusele. Enne sel aastal ilmunud tööd pole keegi võrrelnud muusikat bensodiasepiinidega. Eksperdid leiavad, et lõõgastaval muusikal on väga kindel heli: sellel pole sõnu, olulist muutust tempos või rütmis ning ärevuse vähendamisel on tõhusaim 60 takti minutis.

Kliinilises uuringus jagasid uurijad 157 osalist suvaliselt kahte gruppi. Üks grupp sai kolm minutit enne narkoosi bensodiasepiini midazolami süste. Teisele grupile anti mürasummutavad kõrvaklapid ning nad kuulasid kolm minutit muusikat. Mõlemad grupid said seejärel perifeerseid närve blokeeriva tuimestuse teatud kehaosasse. Kolm minutit võib tunduda lühike, kuid selle aja jooksul saavutab ravim optimaalse tõhususe.

Briti bänd Marconi Union lõi koos heliterapeutidega spetsiaalse ärevust, pulssi ja vererõhku alandava loo. Ärevuse taseme kindlaks tegemiseks kasutati spetsiaalset skaalat enne ja pärast bensodiasepiini annust. Selles on kuus lihtsat väidet, mida katseisikud hindasid skaalal 1 kuni 4. Lisaks paluti nii osalistel kui ka arstidel hinnata oma rahulolu kümne palli skaalal. 

Selgus, et et muutused ärevuses olid mõlema rahustava meetodi puhul sarnased. Arstid jäid mõlemal juhul sarnasel kombel rahule. Muusika kuulajad jäid aga vähem rahule kui ravimigrupi inimesed. Uurijad arvavad, et see võib olla tingitud sellest, et osalejad ei saanud ise muusikat valida. Muusikat kuulanud ütlesid, et neil oli seetõttu raskem suhelda ning arstid nõustusid. 

Uurijad märkisid, et nad ei kasutanud rahulolu mõõtmiseks valideeritud skaalasid ning inimestel võib olla kasulikum kuulata muusikat veidi kauem. Varasemad uurimused soovitavad kasu saamiseks muusikat kuulata vähemalt 20 minutit. See võib praktikas keeruline olla, kuna operatsioonisaalides on kindlad graafikud ebatarvilike viivituste vältimiseks. Siiski võib uurimusest olla kasu tõendamisel, et muusika on eluvõimeline operatsioonieelse ärevuse ravivõimalus.

 
Tagasi üles