Teadlased selgitasid välja, millised vererõhunäitajad ennustavad südamehaigusi

Kuigi süstoolsel vererõhul on suurem mõju, ennustavad südameataki või insuldi riski mõlemad - nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk.

FOTO: Shutterstock

Varem on arvatud, et südamehaiguste riski hindamisel tuleks tähelepanu pöörata eelkõige süstoolsele vererõhule. Hiljuti avaldatud uuringus leiti aga, et vaadata tuleks nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku.

Südamehaigused ja südameatakk on maailmas juhtivad surmapõhjused. USA-s sureb südamehaigustesse iga aasta enam kui 600 000 inimest. Kohaliku haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse sõnul on ligi veerand nendest surmadest ennetatavad.

Vererõhu hindamiseks tuleb vaadata vererõhunäite. Testides vaadatakse diastoolset ja süstoolset vererõhku. Süstoolne rõhk näitab, kui palju survet veri südame tuksudes arteritele avaldab. Süstoolne näitab survet südame löögi vahelisel puhkehetkel. Nende näitajate mõistmine aitab vererõhku kontrolli all hoida. Normaalsed vererõhunäitajad on alla 130 ja 85.

Kõrge vererõhu riski hinnates pööravad arstid tavaliselt rohkem tähelepanu süstoolsele vererõhule. Viimast peetakse suureks südameveresoonkonna haiguste riskifaktoriks vanemate täiskasvanute puhul. Kümnendite kaupa on uuringud näidanud, et diastoolne vererõhk on südamehaiguste ennustamisel täpsem. See on mõjutanud ka kardioloogia juhiseid. Osad eksperdid arvavad, et nende põhjal võiks diastoolset vererõhku ignoreerida.

Nüüd leiti, et mõlemad vererõhu numbrid on tugevalt südameataki ja insuldiga seotud. New England Journal of Medicine väljaandes ilmunud uuringusse kaasati kaheksa aasta jooksul 1,3 miljoni inimese 36 miljonit vererõhunäitu. Tegu on suurima seda tüüpi uuringuga. Selgus, et kuigi süstoolsel vererõhul on suurem mõju, ennustavad südameataki või insuldi riski mõlemad - nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk.

Tagasi üles