Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
/nginx/o/2019/03/18/11874294t1h9a35.jpg)
Tunneme neid, kes arvavad, et teavad, mis on nende kogus ja kust läheb piir. Pahatihti need piirid ületatakse. Kuni midagi hullu ei anna tunda, ei pruugi tunduda ka oluline mõelda organismi seisukorrale. Alkoholi regulaarsed tarbijad istuvad aga kui viitsütikuga pommil ja peaksid oma tervist kontrollima.
Tervise Arengu Instituudi andmetel joob ligi kolmandik täiskasvanud alkoholitarvitajatest alkoholi liiga palju. Kes meist on oma koguseid kokku lugenud või veel enam – kirja pannud? Kui paljudele vaataks näkku karm tõsiasi, et jah, seda on liiga palju? Klaasike veini lõunasöögi kõrvale, väike õlu sõpradega piknikul, pidu nädalavahetusel või eduka projekti tähistamine. Nii see tilkhaaval koguneb. Päris ohutut alkoholi kogust ei ole olemas. Vähkkasvajate, maksakahjustuse ja närvisüsteemi häirete tekke risk hakkab tõusma juba vähesest hulgast. Alkoinfo.ee järgi on alkoholil juba väikestes annustes organismi kahjustav toime ning seda ei tohiks üldse tarbida.
Kust lähevad piirid?
Jookide alkoholisisalduse kirjeldamiseks kasutatakse alkoholiühiku mõistet. Üks alkoholiühik on 10 grammi puhast alkoholi. See tähendab 20–25 ml kanget alkoholi ja umbes 280 ml õlut või 120 ml veini. Ühe ühiku suurus oleneb alkoholi kangusest: mida kangem on alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühiku. Joodud ühikute arvu saab teada, kui korrutada joogi alkoholisisalduse joodud alkoholihulgaga ja jagada 1000-ga. Näiteks – kui oled ära joonud ühe 500 ml pudeli 4,8 protsendilist õlut, oled joonud 2,4 ühikut. Või kui oled joonud ära ühe pokaali 120 ml 12 protsendilist veini, oled joonud umbes 1,4 ühikut. Alkoinfo.ee andmeil on alkoholi tarbimise madala riski maksimaalne piir täiskasvanud naistel päevas vähem kui kaks ja nädalas vähem kui kaheksa alkoholiühikut ning täiskasvanud meestel päevas vähem kui neli ja nädalas vähem kui 16 alkoholiühikut.
Kas olen end juba kahjustanud?
Üks võimalus alkoholitarvitamise riskitaseme tuvastamiseks on AUDIT (The Alcohol Use Disorders Identification Test) test, mida kasutavad oma töös perearstid ja mida saab teha veebilehel alkoinfo.ee.
Regulaarselt alkoholi tarbiv inimene võib enda tervist kontrollida ka vereanalüüsidega. SYNLABi laboriarsti dr Jüri Laasiku sõnul on alkoholi mõju testijaid aasta-aastalt üha rohkem ning nii saadakse võimalikele organite kahjustustele jälile juba varajases staadiumis. Viimane annab inimestele võimaluse oma alkoholikäitumine ümber vaadata, arsti poole pöörduda, nõu pidades saada soovitusi edasiseks tervisekäitumiseks ning vajadusel ravi, et edasisi kahjustusi maksimaalselt vältida. «SYNLAB on alkoholi kahjustava toime hindamiseks välja töötanud Alkoholi mõju paketi,» selgitab dr Laasik. See koosneb viiest vereanalüüsist ja võimaldab saada objektiivset infot alkoholi tarvitamisest tekkinud organsüsteemide kahjustuste kohta ning aitab vajadusel inimest motiveerida alkoholitarvitamisest täielikult loobuma. «Kui analüüside tulemustes esineb kõrvalekaldeid, on see väga suur ohumärk, kuna alkoholi tarvitamisest võivad juba olla tekkinud organsüsteemide kahjustused,» rõhutab laboriarst.
Ta lisab, et nende analüüside abil ei saa hinnata mõistlikke koguseid alkoholi joomiseks. Kui kõik analüüsid on normi piires, ei saa see ka julgustada inimest oma alkoholi tarbimist suurendama või senisel moel jätkama.
Arsti arvates peaks alkoholi tarvitamisel peab lähtuma põhimõttest – mida vähem ja harvem, seda parem.