Suuhooldus ohtliku plastita - kas bambushari teeb puhta töö?

Hiljutistest teadusuuringutest on selgunud, et plasti ohtra kasutamise tagajärjel satuvad selle osakesed ka seedetrakti. Populaarsust on hakanud koguma plasti tarbimist vähendada aitav elustiil. Selle võimalikkust suuhoolduses katsetas Triin Tiisler nädal aega. Foto: Sander Ilvest

Plasti liigtarbimisega kaasnevad ohud tervisele ja keskkonnale. Postimees katsetas, kas hammaste eest on võimalik hoolitseda plastivabalt.

Eestiski populaarsust koguv jäätmevaba liikumine püüab vähendada plastpakendis toitude ja esmatarbekaupade ostmist. Kuidas aga hindavad arstid jäätmevabu suuhügieenitooteid ning mida me päriselt enda eest hoolitsemiseks vajame?

Mitmesugustele saadaolevatele plastivabadele toodetele andsid hinnangu Lääne-Tallinna keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper ning laste hambahaiguste ennetusega tegeleva Suukooli esindaja doktor Kati Vald. Arstide valitud tooteid katsetas Triin Tiisler, kes pole seni jäätmevabas liikumises osalenud.

Plasthambaharja peaaegu täiesti plastivaba alternatiiv on bambushambahari, mille puitosa saab biojäätmetesse visata ja harjased tavaprügisse panna. Papist või paberist ümbris sorteeritakse eraldi.

Täiskasvanutele mõeldud bambushambaharja kohta märkis Krista Vapper esimese asjana: «Suure pea tõttu ei saaks ma sellega oma tagumisi hambaid pesta. See on jäik ja ei paindu.» Mõnel inimesel võib suure peaga hambaharjaga tagumiste hammaste puhastamine tekitada okserefleksi. Muidugi võib ka plasthambaharjaga tagumiste hammasteni pääsemine ebamugav olla. Siis tasuks kaaluda hoopis lastehambaharja soetamist. Vapper lisab aga, et hambaharja soovitus peab olema individuaalne ning kui inimene saab kurgukaare juurest hambaid okserefleksita puudutada, pole probleemi.