Põhjus kodu ülevaatamiseks: kola mõjub meie tervisele halvasti

KonMari meetodiga volditud riided.

FOTO: Shutterstock

Mitmed uuringud näitavad, et kodune kola mõjub meie tervisele halvasti. See mõjutab stressitaset, kaalu, toitumist ja keskendumist.

UCLA keskuse arheoloogid, antropoloogid ja sotsiaalteadlased kirjutasid 32 USA pere kodude põhjal raamatu 21. sajandi kodust. Uuritavateks oli keskmise sissetulekuga pered, kus oli kaks elatiseteenijat. Raamatus kirjeldati, kuidas need pered oma aega veedavad, mida nad oma ostudega teevad, milliseid piirkondi kodudes enim kasutavad ning mis tekitab koduses elus kõige rohkem stressi.

Uurijad filmisid perede tegevusi ja pildistasid nende kodusid. Nad palusid perekondadel kodutuuri videote juurde rääkida ning mõõtsid regulaarsete ajavahemike tagant nende stressihormooneide taset süljenäidistes. Kuigi turundajad uurivad tarbijate iga käitumismustrit, on vähem uuritud, mis ostukottidest kodus saab. 

Leiti, et kodus leiduv kola põhjustab stressi. Suured kaubanduskeskused võimaldavad inimestel kergesti toitu ja koristustarbeid varuda, mistõttu on kola raskem kontrolli all hoida. Tavaliselt tehti remonti magamistoas, kuigi seda ruumi kasutati harva. Teisi kodu ruume kasutati jällegi palju. Need olid korrastamata ning pered kulutasid harva raha nende probleemide adresseerimiseks.

Kuigi uuritavate kodulinnas Los Angeleses oli kogu aasta hea ilm, kasutasid pered harva aedu. Samas olid paljud investeerinud aiakujundusse. Kuigi mugavustoitude söömine säästis keskmiselt vaid 10-12 minutit, sõi enamik peresid külmutatud eineid. Traditsioonilise perekonna õhtusöögi asemel söödi erinevatel aegadel erinevates ruumides.

Hilisem UCLA igapäevaelu- ja perekeskuse uuring avaldas, et naistel oli kõrgem stressihormoon kortisooli tase, kui neid ümbritses kodus liiga palju objekte. Mehi segadus ja kola niivõrd ei häirinud, mis tekitas suhetes veelgi stressi.

Varasemates uuringutes on leitud veelgi tõendeid, et kola ei mõju meie tervisele hästi. Asju täis ruumis viibivad inimesed valivad suurema tõenäosusega ebatervisliku toidu tervisliku asemel. Äärmuslikult kola täis kodudes elavad inimesed on 77 protsenti suurema tõenäosusega ülekaalulised. Korras kodus on rohkem aega ja ruumi planeerida ja valmistada tervislikke toite, lõõgastuda ja süüa aeglasemalt. Kola segab keskendumist häirides aju nägemiskoore infotöötlusvõimet.

Teisalt tekitab asjade hulk naljakal kombel meis turvatundet, mistõttu on raskem tähenduslikest või meie käes kaua olnud objektidest lahti lasta. Mõnda asja hoiame “igaks juhuks”. Hoolimata kola negatiivsest mõjust tervisele võime selle külge klammerduda, mis võib omakorda tekitada sügavama kola ja depressiooni tsükli. Nende tunnete leevendamiseks võime osta veel asju, mis ainult kola suurendab. Hoiame asjadest kinni mitmetel põhjustel: need meenutavad paremaid aegu, leevendavad süütunnet või usume, et hakkame neid tarvitama ja seeläbi kunagi ideaalseks iseendaks.

Iga objekt, mida oma elus hoiame, nõuab aega. Kui laseme enda postkasti tarbetut paberreklaami saata, siis läheme postkasti juurde, võtame paberreklaami välja, hoiame seda kuskil nurgas mõeldes lugemisele, viime reklaami paberpahna sekka ja selle omakorda välja prügikasti. Kui hoiame kodus nipsasjakesi, siis selleks, et külaliste tulles piinlik poleks, tuleb neid regulaarselt iga nädal pühkida. Selliseid tegevusi on 21. sajandi inimese elus palju ning need võtavad pikemas perspektiivis olulist aega väärtuslikumate tegevuste arvelt: ülesanded, mis peavad päriselt tehtud saama või asjad, mida tõeliselt naudime. 

Kuulus KonMari meetodi ja raamatu «Jaapani korrastuskunst» autor Marie Kondo on üks populaarsemaid kodukorrastajaid. Ta soovitab asju korrastada mitte asukoha, vaid kategooriate põhjal. Alustada tuleks vähem emotsionaalsetest asjadest nagu riided ning viimaseks jätta mälestusesemed. Kõigepealt tuleb kõik endale kuuluvad asjad tuua toa keskele hunnikusse. Seejärel võetakse iga ese eraldi kätte ning küsitakse endalt, kas see tekitab minus rõõmu. Muidugi ei tekita mopp meis ilmselt rõõmu, kuid antud juhul tähendab rõõm ka seda, kui asi aitab meil mingi töö lihtsamaks teha ja teenib meid. Kokkuvõttes peaks meie koju jääma vaid esemed, mis pakuvad tõelist rõõmu.

Tagasi üles