Kuus küsimust, mida värsked emad küsivad imetamisnõustajalt

Imetamine ei ole pelgalt lapse rinnapiimaga toitmine, vaid ka võimalus jagada lähedust, armastust ja turvatunnet.

FOTO: Pixabay

1.-7. augustil on rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal. Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku imetamisnõustamise juht Marge Põldma sõnul küsivad värsked emad imestamisnõustajatelt just neid küsimusi kõige sagedamini.

Kas see on normaalne, et mu rinnad on imetamisel nii valusad?

Rinnaga toitmist alustades võib kahel esimesel nädalal imetamine olla valulik. See on aeg, mil rinnad harjuvad uue töökoormusega. Kui ema jaoks läheb valu liiga suureks, tuleks üle vaadata, et imetamisasend oleks mugav ning et lapse imemisvõte oleks õige.

Tasub teada, et kõige sagedamini põhjustab nibude valulikkust see, kui laps asub rinnast liiga kaugel. Jälgi, et laps oleks rinnale asetatud nii, et nii tema lõug kui ka nina puudutavad rinda. Laps peab suhu haarama mitte ainult nibu, vaid ka osa nibuväljast.

Kui kahtled, kas lapse imemisvõte on ikka õige, palu seda kontrollida ämmaemandal või pöördu imetamisnõustaja poole.

Kui imetan last, kas laps ikka saab hingata?

Õige imemisvõtte puhul puutuvadki lapse lõug ja nina mõlemad vastu rinda. Hingata saab ta aga sellegipoolest – nina kõrvale jäävad väikesed kanalid, mille kaudu saab õhk vabalt liikuda.

Selles, et laps saab hingata, saab veenduda kuulamise teel. Laps hingab rinnal nohisedes. Imetades ei pea ema oma rinda lapse nina eest tagasi tõmbama (sellega võib endale haiget teha), lihtsalt jälgi, et sa ei pane tekki või kätt lapse pea taha ja et tal oleks ruumi enda pea asendit ise korrigeerida.

Kui juhtub, et lapse nina läheb liiga sügavale rinna sisse ja hingamisel tekib takistus, siis oskab laps end ise aidata – ta tõmbab pead mõne millimeetri võrra tahapoole ise samal ajal rinnast lahti laskmata.

Kuidas kodus ise aru saada, kas sul on piisavalt rinnapiima?

Selleks tuleb jälgida lapse kehakeelt. Laps peaks vähemalt kaheksa korda ööpäevas süüa küsima ja rinnal olles aktiivselt sööma. Söömise ajal peaksid kuulma lapse neelatusi. Samuti tasuks jälgida lapse lõua liikumist söömise ajal – see peaks liikuma sügava pika tõmbega umbes kord sekundis.

Imetamisega kõhu täis saanud laps on rahulolev, sageli jääb uniseks ja võib ka uinuda. Laps peaks kakama vähemalt korra ja pissima ööpäevas 6-8 korda. Lapse kaka peaks muutuma 5.-6. elupäevaks kollaseks.

Teiseks elunädalaks peaks taastuma sünnikaal, seda saab kontrollida oma perearsti juures. Seetõttu anna oma perearstile aegsasti teada, et sul on perelisa sündinud ja leppige kohtumine kokku.

Millal tuleb rindadesse pärispiim?

Esimesed kolm päeva saab laps rinnast süües ternespiima, mis tekkis rindadesse juba raseduse ajal. Kui laps on sündinud ja hakkab aktiivselt imema, saab keha signaali, et rinnapiimakoguseid on vaja tõsta.

Umbes kolmandaks päevaks tekib rindadesse nii öelda küps piim. Sellest annavad märku raskemaks ja tihkemaks muutuvad rinnad ning neelamishääled, mida laps süües tekitab.

Ka ternespiima periood on väga oluline – see võimaldab lapsel rahulikult selgeks õppida, kuidas toime tulla üheaegse imemise, hingamise ja neelamisega. Rinnapiima koguste suurenedes umbes kolm päeva peale sünnitust on laps saanud piisavalt harjutada ja tuleb toime ka kiirema piimavoolu ning suuremate kogustega.

Kas laps võib end rinnapiimast üle süüa?

Rinnapiimaga ei ole võimalik last üle toita, kuid alati ei olegi laps rinnale küsides näljane. Imetamine ei ole pelgalt lapse rinnapiimaga toitmine, vaid ka võimalus jagada lähedust, armastust ja turvatunnet.

Lapsel on ka muid vajadusi, millest ta ei oska sulle veel sõnadega märku anda. Sa võid rinda pakkuda lapsele näiteks siis, kui ta tunneb end halvasti ja on rahutu, kui ta tahab jääda magama, aga ise ei oska; kui tal on olnud mõni valulik protseduur arsti juures või kui ta soovib lihtsalt imeda. Rinnapiimalapsele rinda pakkuda ei ole ühelgi põhjusel ega hetkel vale.

Miks tahab laps nii sagedasti rinnal olla?

„Miks tahab laps nii tihti rinda -  imetan teda pea terve päeva,“ küsib ema.

Siinkohal tuleb silmas pidada, et laps võikski süüa vähemalt kaheksa korda ööpäevas – iga kord võib sellele kuluda pool tundi, vastsündinu puhul ka lausa tund aega. Normaalne toitmissagedus ööpäevas on 8 kuni 16 korda.

Imetamise sagedust reguleerib laps, andes imemissoovist emale märku. Kui ema lapse märguandele või nutule reageerib, siis teab laps, et mure korral saab ta abi ning seeläbi kasvab lapse usaldus teda ümbritseva maailma suhtes.

Imetades tugevneb ema ja lapse vaheline side ning nii tunned end lapsevanemana enesekindlamalt. Rinnaga toites vähendad ka riski sattuda sünnitusjärgsesse depressiooni.

1.-7. august on rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal. Ida-Tallinna Keskhaigla tähistab seda traditsioonilise perepiknikuga 1. augustil. Aasta läbi ootab ITK perekool kõiki sünnituseks valmistuvaid ja imetavaid peresid kuulama tasuta loenguid eesti, vene ja inglise keeles. Lisainfot vaata kodulehelt ning aja broneerimiseks helista telefonil 666 1900.

Populaarne

Tagasi üles