/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/15/11500395t1h88a5.jpg)
Kopsupõletikuga patsientide ravis on pikemad ravikuurid halvemad kui lühemad, selgus äsja teadusajakirjas Annals of Internel Medicine avaldatud uuringus.
Kas kopsupõletiku ravi on pikendatud antibiootikumikuuri korral tõhusam?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
43 haiglat hõlmava andmeid kasutades vaadeldi antibiootikumravi kasutamist ligi 6500-l kopsupõletikuga patsiendil vahemikus 2017-2018, vahendab Med24.
Antibiootikumravi sobiva kestuse hindamiseks kasutati riiklikke ravijuhendeid.
Ootuspärane antibiootikumide vajadus on viis päeva, seda pikendatakse, kui kliiniliselt stabiilne olukord saavutatakse aeglasemalt. Vajalikust pikemad ravikuurid olid tõenäolisemad rögase köhaga patsientidel.
Pikem ravi, mis tavaliselt tähendas pärast haiglast välja kirjutamist jätkuvat suukaudset ravi, ei parandanud patsientide tulemusi. Vajalikust pikemad ravikuurid ei vähendanud haigete suremust ega uuesti haiglasse ravile tulemise vajadust ning EMO külastusi, kuid suurendasid antibiootikumidega seotud kõrvaltoimete esinemist.
Pärast koju kirjutamist ühe kuu möödumisel telefoni teel läbi viidud küsitlusest selgus, et iga lisanduv ravipäev tõi kaasa viis protsenti kõrgema tõenäosuse, et patsient raporteeriks mingit ravi kõrvaltoimet. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid kõhulahtisus, seedetraktihäired ja limaskestade kandidoos.