Uurijad said teada, millises vanuses lastega peaksid vanemad seksist rääkima

Eakohased seksuaalhariduslikud vestlused aitavad lastel mõista privaatsust ja õigust oma keha üle otsustada.

FOTO: Shutterstock

Värskelt ilmunud teadusuuringus vaadati, kuidas vanemlik roll laste seksuaalhariduses nende seksuaaltervist mõjutab ning kas vestlus vanematega paneb lapsi oma seksuaalelu osas paremaid otsuseid tegema.

Uurijad vaatasid 31 seksuaalhariduse programmide uuringut, mis kaasasid vanemaid laste seksuaalharidusse. Nende käsutuses olid 12 000 taolistes programmides osalenud 9-18-aastase lapse andmed.

Selgus, et vanemad peaksid olema kaasatud lastele seksuaalhariduse andmisesse. Suurema vanemliku sekkumise puhul kasutasid lapsed vanemas eas suurema tõenäosusega seksi ajal kondoome, olid vanematega oma seksuaalkogemuste osas avatumad ning neil oli kõrgem seksuaalne enesetõhusus ehk võime oma vajaduste eest voodis seista. Mida rohkem tunde vanemad laste seksuaalharidusse panustasid, seda tugevam oli mõju.

Vanemate õpetussõnad ei mõjutanud seda, kui varakult lapsed esimesse seksuaalvahekorda astusid. Uurijate sõnul peaks see rahustama vanemaid, kes kardavad, et lastega seksist rääkimine viib neid seksi algatama.

Kui vanemad rääkisid lastega seksist nooremas vanuses (eriti vanusvahemikus 9-14), harrastasid need lapsed hiljem suurema tõenäosusega turvalist seksi, olid rohkem valmis oma vanematega enda kogemustest rääkima ning neil oli suurem seksuaalne enesetõhusus.

Taolised vestlused ei julgusta 30 aasta andmete põhjal lapsi varasemalt seksima, vaid loovad keskkonna, milles lapsed saavad vanemas eas teha seksi kohta teadlikumaid otsuseid. Lisaks vabastab seksist rääkimine seksiga seotud häbist, mistõttu lapsed julgevad oma hooldajatelt või vanematelt jamadesse sattumist kartmata küsimusi küsida. Parem on, kui lapse infoallikas on vanem, mitte sõbrad või seksuaalne sisu internetis.

Taolised vestlused tähendavad seda, et vanemad kasutavad kehaosade korrektseid nimesid, aitavad lastel mõista privaatsust ja õigust oma keha üle otsustada, räägivad teiste piiride austamisest ning pakuvad eakohaseid vastuseid nende kehade kohta ja küsimusele, kust lapsed tulevad. Kasutades õigeid kehaosade nimesid nagu «peenis» ja «vagiina» saadad sõnumi, et need kehaosad on nagu teisedki kehaosad ning me ei pea neid häbenema.

Leheküljelt tark vanem leiab juhiseid, kuidas lastega eakohaselt seksiga seotud teemadest rääkida: näiteks, mida vastata, kui laps küsib, kust lapsed tulevad ja kuidas beebi ema kõhtu saab. Tervise Arengu Instituut on kokku pannud videomaterjali lapse keha-, tunde- ja turvalisusõpetusest ning mitmeid kasulikke allikaid leiab lehelt terviseinfo.ee. Abiks võivad olla ka raamatud nagu Katie Daynes'i «Kust lapsed tulevad?» ja paljud teised.

Tagasi üles