Puugid toituvad inimeste ja loomade verest ning kannavad oma toidukordade käigus edasi pisikuid. Sel moel kannavad puugid oma inimestest peremeestele edasi igasuguseid ebameeldivaid haigusi alates parasiitidest kuni bakteriaalsete infektsioonideni.
Viis tõbe, mida võid saada puukidelt (1)
Puuke leidub rohealadel ja metsades ning putukad on aktiivsed ajal, mis temperatuur ulatub üle jäätumispunkti. Kõige levinumad on puugid siiski kevadest hilissügiseni.
Puugihooajal tasub üle kontrollida haigused, mida puugid kannavad. Portaal Insider toob välja mõned levinumad ja vähem tuntud tõved.
Powassani viirus
Haruldane viirusnakkus, mis on esinenud USAs Maine´is ja New Jerseys. Viimastel aastatel on avastatud siiski vaid mõned üksikud haigusjuhud. Viirus tekitab palavikku, peavalu, oksendamist ja väsimust. Tõsised juhtumid võivad olla surmavad, sest viirus võib tekitada põletikku ajus ja selgroos, põhjustada segadusetunnet, krambihooge ja koordinatsiooni ja kõnevõime kadumist. Pikaajalised tüsistused võivad tekitada lihasjõu kadu ja mäluprobleeme. Viirusnakkusele ei ole ravi ning nakatunud inimestel on umbes 50- protsendine tõenäosus saada püsivaid kahjusid ja 10-protsendine võimalus haigusesse surra.
Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi
Eestis haigestub puukborrelioosi igal aastal umbes 2000 inimest. Usutakse, et tõelised numbrid võivad olla aga 8–10 korda suuremad. Haigust tekitab Borrelia bakter.
Sümptomite hulgas on palavik, lööve, lihasvalu ja väsimus. Tõsistel juhtudel võib haigus tekitada närvivalu ja kahjustust, näohalvatust ning aju ja selgroo põletikku. Haigusele on iseloomulik sõõrikujuline lööve hammustusekohal.
Babesioos
Puugid levitavad mikroskoopilisi parasiite, mis ründavad vere punaliblesid. Babesia microtiare't levitavad noored puugid, kes on umbes mooniseemne suurused. Silmaga nähtamatud parasiidid ründavad punaseid vereliblesid, tekitavad aneemiat ja gripilaadseid sümptomeid.
Kuigi paljud inimesed nakatuvad, siis ei ole neid mingeid sümptomeid ning nad ei vaja ravi. Babesioos võib olla tõsine või isegi surmav eakatele, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem.
Erlihhioos ja anaplasmoos
Haigused tekivad bakteritest, mida puugid kannavad. Erlihhioos on gripilaadne haigus, mille sümptomid on lihasvalu, palavik, külmavärinad ja seedeprobleemid. Harva tekitab haigus ka löövet, kuid enamasti algavad haigusnähud 1–2 nädalat peale nakatunud puugiga kokkupuudet. Erlihhioosi ravitakse antibiootikumidega, kuid ilma ravita võib see tekitada tõsiseid sümptomeid, nagu hingamisraskusi, ajukahjustust ja kontrollimatut veritsust. Anaplasmoosi levitab teine bakter, kuid haiguse tunnused ja ravi on sarnased.