Kõrvasiseseid kõrvaklappe kasutavad iga päev miljonid inimesed, ent teadlaste hinnangul on see kuulmisele kahjulik. Uuringud näitavad, et kuulmisprobleemid on hakanud esinema üha enam just noorte seas ning peamiseks põhjuseks peetakse seda, et nutiseadmeid kasutatakse regulaarselt koos kõrvasiseste klappidega helistamiseks, muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks.
Kõrvaklapipõlvkonda kimbutavad kuulmisprobleemid
Kanada teadlaste sõnul on muutus märkimisväärne, sest eelmised põlvkonnad kuulasid muusikat kõlaritest või suurtest kõrvaklappidest, kuid nüüd on populaarsemad kõrvasisesed kõrvaklapid. See võib mõjuda kuulmisele kahjulikult, sest heli ja vibratsioon on trummikilele märksa lähemal.
20 protsenti maailma elanikkonnast kannatab kuulmiskahjustuste all ning teadlaste hinnangul on see number tõusuteel. Probleem on küll praegu rohkem levinud vanemate inimeste seas, kuid arstid on täheldanud kuulmishädade järjest sagedamat esinemist 20–30-aastastel noortel.
Üheks sümptomiks on kõrvakumin (tinnitus - toim.) või vilin kõrvades, mis annab märku sellest, et kuulmine on kahjustada saanud. Tavaliselt esineb seda üle 50-aastastel inimestel, kuid selgus, et enam kui pooled uuringus osalenud noortest kogesid kõrvakuminat, eriti pärast valju muusika kuulamist. Tegemist on märkamatult tekkiva probleemiga ning kahjustus ei ole alati vahetult tajutav ning seetõttu ei märka paljud probleemi enne, kui on juba hilja.
Erinevalt mitmest terviseprobleemist, mida on võimalik trenni ja toitumisega parandada, ei ole kuulmiskaotust võimalik tagasi pöörata. Iga kord, kui kõrvu kostab liiga vali heli, saavad sisekõrvarakud pöördumatult kahjustada. Teadlased soovitavad eelistada suuri kõrvaklappe, mis käivad kõrvade peale, ning samuti pöörata tähelepanu nutiseadmete helitugevuse soovituslikule piirangule.
Müraga puututakse kokku ka tänaval, liikluses, kontoris, ostukeskustes ja restoranides ning teadlased tunnevad muret n-ö helireostuse pärast, sest see tekitab inimestes kuulmiskahjustust, unehäireid, stressi ja ärevust. Mürarikkas keskkonnas töötamine mõjub halvasti keskendumisvõimele, mälule ning saadab vereringesse adrenaliini, mis hoiab keha pingeseisundis. See tõstab omakorda vererõhku ning mõjub kehvasti südamele.