/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)
/nginx/o/2019/08/01/12425740t1h1fba.jpg)
Teadlased leidsid, et seksuaalvägivalla ohvrid kogevad elu jooksul suurema tõenäosusega ärevust, unehäireid, depressiooni ja vererõhuprobleeme.
Seksuaalne väärkohtlemine põhjustab pikaajalisi terviseprobleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osales 304 mittesuitsetajast naist vanuses 40–60. Osalejatest 19 protsenti oli kogenud seksuaalset ahistamist, 22 protsenti oli langenud rünnaku ohvriks ja 10 protsenti oli kogenud mõlemat. Seksuaalselt väärkoheldud naised langesid kolm korda suurema tõenäosusega elu jooksul depressiooni ning kannatasid kaks korda suurema tõenäosusega ärevuse käes. Nii seksuaalrünnaku kui ka ahistamise ohvrid kogesid kaks korda suurema tõenäosusega unehäireid. 94 protsenti vägistamisohvritest kogevad post-traumaatilist stressihäiret. Seksuaalvägivalla ohvritel esineb sageli ka endassetõmbumist, enesetapumõtteid ja enesevigastamist.
Töökohas seksuaalse ahistamisega kokku puutunud naistel tuvastati kõrgem vererõhk, mis suurendab insuldi, aneurüsmi, neeruhaiguste ja südamehaiguste riski. Samuti ilmnes ahistamise ohvritel veres suurem triglütseriidide sisaldus, mis viitab kõrgemale südamehaiguste riskile.
Seksuaalrünnaku ohvriks langenud meeste puhul esinesid sarnased terviseprobleemid. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul langevad seksuaalselt väärkoheldud noored mehed suurema tõenäosusega uimasti- ja alkoholisõltuvusse, muutuvad agressiivseks ja kannatavad ärevushäirete all. Samuti võib esineda erektsioonihäireid ja endassetõmbumist.
Oluline näitaja oli see, et seksuaalrünnaku ja ahistamise ohvrite tervisenäitajad olid peaaegu identsed, mis viitab sellele, et seda tüüpi kogemused mõjuvad ühtmoodi negatiivselt. See, mis määral mõjutasid need kogemused inimese tervist, sõltub sellest, kas ohver sai pärast juhtunut abi, julges sellest kellelegi rääkida või oli sunnitud üksi toime tulema.
16–18-aastastest Eesti noortest on 32 protsenti kogenud seksuaalset väärkohtlemist, kuid vähesed julgevad abi otsida. Pikaajaliste terviseriskide tõttu on oluline, et ühiskond käsitleks seksuaalse väärkohtlemise teemat nii, et ohvrid – nii naised kui ka mehed – tunneksid end turvaliselt ning suudaksid abi otsida.