:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
Vaid 2 protsenti naisi ei ole võimelised oma lapsi rinnaga toitma. Paraku arvab hetkel tunduvalt suurem hulk noori emasid, et rinnaga toitmine pole nende jaoks.
Galerii: rinnaga toitvad pered tähistasid imetamisnädalat piknikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1.–7. augustil tähistatakse üle maailma rinnaga toitmise nädalat. Sel puhul toimus täna keskpäeval Ida-Tallinna Keskhaigla esisel platsil piknik koos rinnaga toitvate peredega. «Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinik teeb igapäevaselt tööd selle nimel, et tõsta imetamisalast teadlikkust ühiskonnas, kuid eelkõige lapsesaamiseas noorte perede hulgas,» ütles Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku imetamisnõustamise juht Marge Põldma.
«Peame kõik koos andma parima, et värsked lapsevanemad suhtuksid rinnaga toitmisse enesekindlalt. Tööandjad, pereliikmed, riik – kõik saavad midagi ära teha. Toetades lapsevanemaid imetamisel täna, loome aluse tervislikule tulevikule – selline on ka tänavuse rahvusvahelise rinnaga toitmise nädala moto,» rääkis Marge Põldma.
Rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal pöörab käesoleval aastal tähelepanu isa muutunud rollile väikelapsega peredes. Kaasaegsed isad ei ole pelgalt pere majandusliku poole kindlustajad või käepärased lapsehoidjad juhtudel, kui ema on lapsest eemal. Isad on emadega võrdsed lapsevanemad, kes toetavad oma kaasasid juba lapseootuse ajal. Koos külastatakse ämmaemandat või osaletakse aktiivselt perekooli loengutes. Tavapäraseks on saanud ka isade kohalolu lapse sünni juures. Lapsevanemaks kasvamine jätkub peale lapse sündi ja palju aspekte vanemlusest on õpitavad. Emotsionaalne toetus ja kohalolu on selle aluseks.
Marge Põldma sõnul näitavad ka uuringud, et kui isad kasutavad isapuhkust, toidavad emad lapsi kauem rinnaga. Rinnaga toitmine paneb aluse tervislikule tulevikule, seetõttu on lapsevanemate toetamine asjakohaste tänapäevaste tõenduspõhiste teadmistega hädavajalik.
«Imetamisnõustaja töö sisuks on väga sageli väikelapse toitmise bioloogilise normi selgitamine vanematele ja kinnitamine, et kõik kulgeb õiges suunas. Esimesed 2–3 kuud peale lapse sündi on ju kõige õrnemad, mil tegelikult leiab aset emaks-isaks kasvamine. Lapsevanemana soovid oma lapsele alati parimat ja oled eriti vastuvõtlik infole, mis võib puudutada su pisikest. Vahel võib aga kellegi suusoojaks poetatud kommentaar või näoilme lapsevanemate enesekindlust tublisti kõigutada ning ka sotsiaalmeediast leiab päris palju imetamisvaenulikke soovitusi. Oma tööd tehes näeme emasid, kes oma imetamise eesmärkide saavutamise nimel teevad jõupingutusi vahel isegi mitmeid kuid,» rääkis Marge Põldma.
Imetamine on nii lastele kui ka emadele elukestva hea tervise allikas – rinnaga toitmine on loomulik võimalus tagada oma lapsele ja endale parim tervis. Rinnalastel on vähem allergiaid, kõrvapõletikke, diabeeti jt haigusi. Rinnaga toitvad emad ei kuluta esimesel kuuel elukuul lisaraha lapsele parima toidu pakkumiseks ning on imetades ka ise tervemad.
ITK-s alustati imetamisnõustamise teenuse pakkumisega 17 aastat tagasi ja alates sellest ajast on nõudlus imetamisnõustamise teenuse järele vaid tõusnud. Selleks, et suurendada imetamisnõustamise teenuse kättesaadavust veelgi pakub ITK perekool alates selle aasta algusest imetamisteemalisi loenguid eesti, vene ja inglise keeles tasuta.
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) on inimesekeskne Tallinna haigla, mis oma professionaalse tegevusega mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist, tervishoiuteenuste kättesaadavust ning on Eesti tervishoiu uuenduste eeskäijaks.