Toitumisteadlane: mõne vitamiini ja mineraalaine vähesus võib põhjustada stressi ning depressiooni

Vitamiinide ja mineraalainete piisavus tagab korraliku rakutasandi ja närvisüsteemi toimimise.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Peaaegu iga inimene tahaks olla normaalse kehakaaluga ja heas meeleolus. Meie elu on küllalt stressirohke, iga neljas Eesti elanik kannatab vaimse tervise probleemide käes. Stressi põhjuseid on mitmeid, kuid teadusuuringud on näidanud, et ka mõne vitamiini ja mineraalaine vähesus võib põhjustada stressi, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Normaalseks vaimseks terviseks on vaja eeskätt vitamiine D, B6, B12, folaate, rauda, seleeni ja magneesiumi. Eestlastel esineb enamasti D-vitamiini ja raua vaegust.

Uuringud on näidanud, et vitamiinil D on oluline roll vaimse tervise kujunemisel, mida ennustas juba professor Walter E. Stumpf Põhja Carolina Ülikoolist 30 aastat tagasi. D-vitamiini defitsiidi puhul on inimeste depressiooni oht palju suurem. Sageli arvatakse, et vitamiin D defitsiit on vanematel inimestel, kuid USA teadlaste uurimuste kohaselt on ka noortel stressis naistel vitamiin D defitsiit. Londoni Psühhiaatriainstituudi andmetel oli psühhoosi haigestunud inimestel väga suur vitamiin D puudus, mis tõestas selle vitamiini tähtsat rolli aju normaalseks tööks.

Soome tervise - ja heaoluameti (THL) 2015. aasta uurimuses tõdeti, et depressioonis inimestel on vitamiin D defitsiit. ÜRO raporti kohaselt on Soome maailma kõige õnnelikum maa, kuid Soomes kasutab masenduse ravimeid 400 000 inimest ja masenduses inimestele kulub Soomes üle miljardi euro aastas. Kui stressis inimeste vitamiin D defitsiiti oleks võimalik likvideerida, säästaks see 200 miljonit eurot aastas.

Vitamiin D soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist, tagades nii terved ja tugevad luud. Kuid D-vitamiini defitsiiti seostatakse ka diabeedi ja südamehaiguste riski suurenemisega. Kliinilised uuringud on näidanud, et vitamiin D koos ravimitega kiirendab stressis inimeste paranemist. Kuna meie laiuskraadil on mitte ainult sügistalvisel ajal, vaid ka suvel, paljudel inimestel sagedane vitamiin D vähesus, siis tasuks kontrollida seda vereanalüüsiga ja vajadusel võtta vitamiin D toidulisandit konsulteerides enne perearstiga.

Rauavaegusega võib kaasneda ärrituvus ja depressioon

Raua defitsiit on maailmas väga sage, eriti levinud on see rasedate naiste, imetavate emade ja veganite hulgas. Naiste rauavajadus on märgatavalt suurem kui meestel ja mõningatel andmetel kannatab iga viies sünnituseas naine rauapuuduse käes. Raua põhiülesandeks on tagada hemoglobiini koostises hapniku transport kopsudest rakkudeni, kuid raud on hädavajalik ka aju ja närvisüsteemi tööks. Raua defitsiidiga võib kaasneda depressioon, kerge ärritatavus, halb keskendumisvõime.

Punane liha ja maks on parimad raua allikad, kusjuures raua imendumist parandab askorbiinhape ehk C-vitamiin. Mõned uuringud on näidanud, et liha tarbimine suurendab depressiooni. Liha tarbimine kiirendab ka kliimasoojenemist, kuna ligi 18 protsenti kasvuhoonegaasidest on seotud loomakasvatusega.

Teisest küljest hoiatatakse punase liha, eriti aga punase töödeldud liha, rohke tarbimise eest, kuna see tekitab soolevähki ja suurendab ka südamehaiguste ja diabeedi riski. Maailma Vähiuurimise Fond soovitas vähendada kuumtöödeldud punase liha tarbimist nädalas 500 grammini – 70 grammini päevas – ja vältida töödeldud liha. Kõik see ei ole veel vähendanud Eesti elanike isu liha järgi ja meil süüakse liha kaks kuni kolm korda sellest soovitusest rohkem. Et aga teada saada, kas teie raua saamine on piisav, on vaja määrata vere hemoglobiinisisaldus. Kui see on normi piires, on olukord korras.

Väsinud B rühma vitamiinide defitsiidi tõttu?

Mõne B rühma vitamiini, eriti aga vitamiinide B6, B12 ja folaatide vaegus võivad põhjustada depressiooni ja väsimust. Vaeguse likvideerimine parandab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Vitamiinid B6 ja B12 on vajalikud serotoniini, heaolukemikaali, sünteesiks. Foolhapet ja vitamiini B12 on vaja hemoglobiini sünteesiks. Vitamiini B6 leidub linnulihas, kalas, rohelistes köögiviljades, täisteratoodetes. Vitamiini B12 leidub aga loomsetes toiduainetes – liha- ja piimatoodetes, kalas ja selle vitamiiniga rikastatud teraviljatoodetes.

Seleen on antioksüdant, mis on tähtis ka vaimse tervise tagamiseks. Madala toidu seleenisisaldusega kaasneb meeleolu halvenemine, masendus. Pähklid on head seleeni allikad, aga ka liha, kala ja täisteratooted. Kui võtate mõnd ravimit, peab toidulisanditega olema ettevaatlik, kuna need võivad mõjutada ravimite toimet.

Närvisüsteemile eluliselt oluline magneesium

Magneesiumi nimetatakse tihti ka lõõgastusmineraalaineks. Vermonti ülikooli uuringu kohaselt parandab magneesium meeleolu ja närvisüsteemi tööd. Magneesiun mõjutab üle 300 ensüümi imendumist ja soodustab vitamiin D sünteesi nahas UV kiirte toimel. Tervislikult toituval inimesel esineb magneesiumivaegust harva. Diabeetikutel, tsöliaakiat põdevatel inimestel ja alkohoolikutel võib see aga esineda, mille tulemusel suureneb depressiooni oht. Täisteratooted, tume šokolaad, pähklid, rasvased kalad, banaanid ja spinat on head magneesiumi allikad. Toidulisandite puhul tuleb vältida kõrgeid ehk üle 500 milligrammiseid doose.

Eesti elanikel on vaimse tervisega probleeme, kuid eriarsti juurde pääseda on raske. Seepärast on soovitav vereprooviga määrata, kas ülalnimetatud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on normi piires ja kui see on väiksem, konsulteerida perearstiga vaeguste likvideerimiseks.

Populaarne

Tagasi üles