Aruanne: HIV levik on Eestis jätkuvalt langustrendis

HIV Foto: Kiyoshi Takahase Segundo/Panthermedia/Kiyoshi Takahase Segundo

Kui 2017. aastal registreeriti Eestis 219 uut HIV nakatumist, siis 2018. aastal oli nakatunuid 29 inimese võrra vähem, selgub sotsiaalministeeriumi koostatud riikliku HIV tegevuskava 2017-2025 aruandest. HIV nakatumisele on aidanud piiri panna ennekõike kahjude vähendamise teenuste ning HIV-testimise võimaluste laiendamine.

2017. aastal kinnitatud HIV tegevuskava eesmärk on viia uute juhtude arv Euroopa Liidu keskmisele tasemele ehk alla 100 juhule aastas.

«Aasta jooksul on HIV levik Eestis vähenenud, perearstid teevad üha rohkem HIV-teste, samuti on paranenud HIV kiirtestimise võimalused. HIV-iga elavatele inimestele on võimaldatud kõige kaasaegsemad raviskeemid ning paranenud on juhtumikorraldusteenuse kättesaadavus,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Viimastel aastatel HIV ennetusse ja ravivõimaluste laiendamisse panustatud lisaraha on aidanud haiguse levikut pidurdada, kuid tegevuskavas seatud eesmärgini jõudmiseks peame järjepidevate tegevustega jätkama.»

Alates 2018. aastast saavad perearstid HIV-testi läbi viia tavapärase uuringufondi väliselt. See muudatus on andnud tulemusi – perearstide tehtud HIV-testide abil avastati 2017. aastal 13 protsenti ja 2018. aastal 11 protsenti uutest haigusjuhtudest.

2017. aastal laienesid oluliselt HIV kiirtestide kasutamise võimalused. See on olnud eriti oluline haavatavatele rühmadele, sealhulgas narkootikumide tarvitajatele suunatud kahjude vähendamise teenuse osana, aidates testimise neile lähemale viia. Kiirtesti tulemuse saab loetud minutitega ning vajadusel suunata inimese kohe raviasutusse kinnitava testi tegemiseks.

2018. aastast laiendati ka kahjude vähendamise teenuste võrgustikku kahe mobiilse keskuse võrra – Tallinnas ja Ida-Virumaal hakkasid ringi sõitma süstlavahetust, nõustamist ja HIV kiirtestimise võimalust pakkuvad bussid.

Alates 2018. aastast on HIV-iga elavatele inimestele kättesaadav kõige kaasaegsem ravi, mida on patsiendil mugavam manustada, millel on vähem kõrvaltoimeid ning mis aitavad viiruse organismis kiiremini alla suruda. 2017. aastal suurendati ka  juhtumikorralduse teenuse mahtu HIV ravi pakkuvates raviasutustes Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Narvas.

2017. aastal oli 74 protsenti ja 2018. aastal 83 protsenti uutest HIV nakatunutest 30-aastased ja vanemad, peamine levikutee oli mõlemal aastal (2017. aastal 44 protsenti juhtudest ja 2018. aastal 39 protsenti juhtudest) heteroseksuaalne kontakt. Homoseksuaalsel teel nakatus alla 10 protsendi uutest HIV positiivsetest ja narkootikumide süstimise tagajärjel ligikaudu 10 protsenti. Ligikaudu 40 protsendil juhtudest on HIV levikutee teadmata.

Tegevustes lähtutakse ÜRO ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seatud nn 90-90-90 eesmärkidest: 90 protsenti HIVi nakatunutest on teadlikud oma nakkusest, 90 protsenti HIVi diagnoosiga inimestest saab ravi ja 90 protsenti ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme.

Taust

• Viimastel aastatel on riik oluliselt suurendanud nii HIVi ja narkomaania leviku ohjamisele suunatud teenuste, HIVi ennetuse kui ka ravimite rahastamist.
• 2016. aastal eraldati HIVi ja narkomaania leviku ohjamisele suunatud teenustele täiendavalt 600 000 eurot ning 2017. aasta aprillis suurendati HIVi ennetuse rahastamist veel 500 000 euro võrra.
• Lisarahaga on laiendatud HIV-positiivsetele ja narkootikumide tarvitajatele suunatud ravi ja kahjude vähendamise teenuste kättesaadavust: alustatud on integreeritud ARV ja opioidsõltuvuse asendusravi pakkumist, laiendatud statsionaarse sõltuvusravi võimalusi, samuti on parandatud HIV-positiivsetele suunatud juhtumikorraldusteenuse kättesaadavust.
• 2017. aastal suurendati HIV/AIDSi ravimite eelarvet 10 miljonilt eurolt 15 miljoni euroni, mis tagab, et ükski nakatunu ei jääks vajalike ravimiteta.
• 2018. aasta kevadel otsustas valitsus suunata HIV/AIDS-i ennetusse ja narkootiliste ainete tarbimisest põhjustatud kahjude vähendamisse alates 2019. aastast püsivalt 1,5 miljonit eurot rohkem.