Uudised apteegist: e-ravimileht ja e-apteeker viisid nõuanded uuele tasemele

Kui varem nägi apteeker vaid patsiendi kehtivaid digiretsepte, siis e-ravimilehel on nüüd kirjas ka need retseptiravimid, mida inimene on varem soetanud ükskõik millisest apteegist. Foto: Scanpix/AGE

Äsja valminud digilahenduste abil saab apteeker anda patsiendile märksa detailsemat ja sisulisemat nõu, sõnas Tartu Raekoja apteegi juhataja Janika Tähnas tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Haigekassa on mitu aastat edasi lükanud e-ravimilehe üleriigilist kasutusele võtmist, sest alati on vahele tulnud midagi tähtsamat. Nüüdsest on uuenduslik võimalus eraalgatusena kasutusel Apotheka apteekides.

Praktikas tähendab see, et kui varem nägi apteeker vaid patsiendi kehtivaid digiretsepte, siis e-ravimilehel on kirjas ka need retseptiravimid, mida inimene on varem soetanud ükskõik millisest apteegist. Sageli paluvad patsiendid, kes igapäevaselt arvutit ei kasuta või kui tuleb võtta samal ajal paljusid ravimeid, enda tarbeks ravimileht ka välja printida – nimelt on seal kompaktselt koos ravimi nimetus, toimeaine, arsti suunis ravimi kasutamiseks ja arsti nimi. Riiklikus digiloos tuleb iga retsept eraldi dokumendina avada.

Üks suuremaid kasutegureid patsiendi jaoks avaldub siis, kui ravimi väljaostja ei ole ta ise ning kohaletulnu ei tea täpselt patsiendi soove. «Varem tuli tihti leti tagant helistada ja uurida, mida patsient on võtnud. Nüüd näeme ise, mida ta on ostnud ning pakume ka valikut, kui olemas on soodsamad alternatiivid,» selgitas Tähnas. Ta toob näiteks hiljutise juhtumi: emale ravimit ostma tulnud naine ei suutnud meenutada ravimi nimetust, e-ravimilehel ajalugu uurides tuli välja teisigi ohukohti, näiteks ravimid, millel avaldusid ebasoovitavad koostoimed.

Teiseks on võimalik näha, millal inimesel retsept aegus. «Paar päeva tagasi käis meie juures mees, kes soovis allergiaravimit osta. Ta väitis, et tal on digiretsept, kuid meie seda ei näinud. Varasemalt poleks me saanud rohkem abiks olla, aga nüüd nägime, et retsept oli mõned päevad varem kehtivuse kaotanud. Nii saime käsimüügist pakkuda asendust ajaks, kui ta saab retsepti pikendada,» rääkis Tähnas.

E-ravimilehega taastus ka apteekri õigus näha diagnoosikoodi, mis vahepeal digiretsepti tulekuga kadus. «Periood, mil me ei näinud koodi, muutis nõustamise raskemaks, kuna ühte ravimit kasutatakse mõnikord erinevate haiguste raviks,» tõdes Tähnas. Näiteks võetakse migreenihoo ennetamiseks kord südame rütmihäire ravimit, teinekord antidepressanti. Kui diagnoosikoodi ei tea, võib apteeker valesid soovitusi jagada, sest raviskeem võib olla siin täiesti erinev. Kui nüüd peaks tekkima mure, et apteeker liiga paljudele patsiendi andmetele ligi pääseb, siis selle lükkab Tähnas ümber. «Apteeker ei tuhni inimese andmetes ilmaasjata, iga päring salvestatakse ja tehakse koostöös patsiendiga tema hüvanguks. Lisaks saab inimene digiloost hiljem ise vaadata, kes ja millal tema kohta infot on otsinud,» sõnas Tähnas.

Teine tähelepanuväärne uuendus, mida kasutavad nii Apotheka kui ka Südameapteek, on e-apteekri juurutamine. Tegemist on kasutajatoega, mille töötasid välja infotehnoloogid koos apteekritega. «Sisuliselt võtab programm kokku ravimi infolehe olulisemad märksõnad, mistõttu meil on lihtsam patsienti nõustada ja miski ei unune õigel hetkel ütlemata,» sõnas Tähnas. Näiteks koondab moodul ravimite iseärasused (kasutamine enne või pärast sööki või lastele mõeldud annused), hoiatused (kas võib võtta raseduse ajal või koos alkoholiga) või ravimite tarnehäired. Lisaks on juures kolm erinevat koostoimete andmebaasi – nii annab süsteem märku ebasoovitavatest toimetest mitte ainult retseptiravimite endi vahel, vaid ka nende seostest käsimüügiravimite, toidulisandite, toidu või joogiga.

Uut infot lisandub pidevalt ja kasutajatoe uuendamine on ühe proviisori igapäevatööks - nii saavad tema sajad kolleegid üle Eesti pakkuda täiesti uuel tasemel ravim- ja tervisenõustamist. Küsimusele, kas e-apteekrit kasutavad apteegid võiksid olla inimese jaoks märgisega eristatavad, vastas Tähnas: «Miks mitte, see on üks oluline oluline tööriist, et meie saaks oma tööd paremini teha ja inimene tunneks ennast turvalisemalt.»