Postimehe lugeja ärkas sügelevate silmade ja nohuse ninaga ning läks kurjajuurt otsima õietolmu seire kaardilt - ta avastas, et sealne info on juba mitu päeva vana. Kui tihti teave uueneb ja kas mõne päeva eest lisatud allergianäitajatega saab arvestada ka täna?
Allergik küsib: miks on õietolmu seire kaardil mitu päeva vana info?
Vastab Erik Teinemaa, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja:
«Üldiselt, jah, ei kao õietolm õhust üleöö ja viimase nädala tasemete muutuse trendid annavad informatsiooni selle kohta, kas õitsemine hakkab läbi saama ja tasemed liiguvad alla või vastupidi. Nädala sees uueneb info reeglina iga päev. Proovi kogume 24 tundi (alates kell 10 hommikul kuni 10 järgmise päeva hommikul, millele järgneb õietolmu loendamine (üks kuni neli tundi sõltuvalt tasemetest) ja seejärel läheb info kodulehele. Nädalavahetusel loendamist ei toimu ja reedest pühapäevani võetud proovid loendatakse ära esmaspäeval.
Kui õietolmu on õhus väga palju, siis võtab ka analüüsimine paratamatult rohkem aega. Õietolmuproovi kogutakse välisõhust 24 tundi ja iga hommik võetakse proovilint maha ja viiakse laborisse. Proovilint on spetsiaalse liimiga kaetud läbipaistev kile, mida keritakse proovivõtu jooksul aeglaselt edasi ja millele juhitakse välisõhu proov. Lindile kleepuvad õhus olevad osakesed, sealhulgas siis ka õietolmu osakesed. Õietolmu osakeste loendamist tehakse käsitsi mikroskoobi abil. Mida rohkem on õhus osakesi, seda kauem võtab aega nende osakeste loendamine. Tingituna töökoormusest tekivad aeg-ajalt viited, samuti ei ole alati analüütikut kohapeal. Kõikides seirejaamades ei ole kahjuks vastava väljaõppega personali, kes suudaksid seda tööd teha.
Kuressaare seirejaamas ei ole kohapeal analüütikut ja sealsed proovid saadetakse Tallinnasse analüüsimiseks. Seetõttu jõuavad selle jaama andmed portaali pikema viitega. Siiski tuleb märkida, et enamuses riikides analüüsitakse proove nädala kaupa, ehk nädala proovi analüüsitakse korraga nädala lõpus ehk andmeid avalikustatakse nädalase viitega. Üllatavalt paljudes riikides puudub üldse vastav seire. Kuna me analüüsime proove igapäevaselt, siis kasutatakse neid andmeid näiteks Soome Meteoroloogia Instituudi poolt õietolmu mudeli valideerimiseks - meil on loodud eraldi veebiteenus, mille kaudu nad pidevalt meie andmeid alla laevad.
Õietolmuinfo on eelkõige mõeldud allergikutele. Kui inimesel tekib mingil perioodil allergia ja ta kahtlustab üheks selle põhjuseks võib olla ka õietolm, siis tal on võimalik vaadata, mis tüüpi õietolmud parasjagu õhus esineb. Sellel teemalt helistatakse ja kirjutatakse meile päris tihti. Allergikutele on see informatsioon äärmiselt oluline. Kindlasti oleks kasulik neid andmeid saada operatiivsemalt, aga hetkel kasutatav metoodika seab siin omad piirid. Viimastel aastatel on tulnud turule automaatseid seadmeid, kuid siiani on nende levik olnud kallist hinnast tingituna ka mujal Euroopas väga piiratud. Me töötame omalt poolt ka selle nimel, et hakata edastama Eestis lühiajalist prognoosi.
Eestis tehti varasemalt õietolmu seiret kuni aastani 2006, mil sellest paraku toona rahapuudusel loobuti. Alates 2011 aastast alustas EKUK koostöös Allergialiiduga ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel õietolmu seiret Tallinnas. Alates 2012 aastast lisandusid Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Jõhvi mõõtepunktid.»