Milline on vaktsineerimise mõju hulgiskleroosi riskile?

Kutseline teraapiajuhendaja teeb tervisekeskuses polüskleroosi diagnoosiga patsientidega harjutusi. Foto: Shutterstock

Müncheni tehnikaülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Neurology uuringu, milles leiti, et vaktsineerimine ei suurenda hulgiskleroosi ehk Sclerosis multiplex`i riski. Tõendid näitavad, et kõrgemad vaktsineerimisnäidud hoopiski vähendasid hulgiskleroosi tekke tõenäosust.

Hulgiskleroos on pikaajaline kesknärvisüsteemi kahjustav haigus, mis hävitab närvirakke isoleerivat kihti. Ekspertide arvates on tegu autoimmuunhaigusega, mille käigus ründab immuunsüsteem kesknärvisüsteemi nagu tegu oleks keha ohustava viiruse või bakteriga. Väidetavalt mõjutab hulgiskleroos 2,3 miljonit inimest üle maailma. Tavaliselt areneb see vanusevahemikus 20-50. Naistel tekib hulgiskleroos kolm korda suurema tõenäosusega kui meestel. Sümptomid varieeruvad inimeseti ning sõltuvad sellest, kus piirkonnas kahju tekib. 

Tavapärased tunnused on väsimus, tuimus kehas, häiritud nägemine, probleemid tasakaalu ja koordinatsiooniga ning kõnelemisraskused. Lisaks võib esineda probleeme mälu ja keskendumisega ning vahel võib haigusest välja kujuneda pimedus ja halvatus.

Uuringus kasutasid professor Hemmer ja kolleegid perioodil 2005-2017 saadud vaktsineerimisandmeid 12 262 hulgiskleroosiga inimeselt. Mitmesuguseid statistilisi vahendeid kasutades vaadati seoseid polüskleroosi ja diagnoosile eelnenud viie aasta vahel. Muuhulgas võrreldi polüskleroosiga valimit polüskleroosita inimestega ja teiste autoimmuunhaigustega inimestega - Crohni tõve ja psoriaasiga. Viis aastat enne diagnoosi olid polüskleroosiga inimesed saanud vähem vaktsiine kui polüskleroosita inimesed. See leid kehtis kõigi uuritud vaktsiinide kohta, eriti gripi ja puukentsefaliidi puhul.

Uurijad arvavad, et üks võimalik tulemuste seletus võib olla, et hulgiskleroosiga inimesed märkavad oma sümptomeid tükk aega enne diagnoosi ja väldivad vaktsiine, et mitte oma immuunsüsteemi häirida. Teine võimalus on, et vaktsiinid ennetavad immuunsüsteemi rünnakut kesknärvisüsteemile. Autorite sõnul tuleks seda rohkem uurida. Töö peamine autor Alexander Hapfemeier ütles, et suure hulga andmete põhjal saab öelda, et tõendid sellest, et vaktsiinid polüskleroosi tõenäosust suurendavad, puuduvad.